Mine sisu juurde

Tartu lennujaam

Allikas: Vikipeedia
(Ümber suunatud leheküljelt Tartu Ülenurme lennujaam)
Tartu lennujaam
Lähenemistulede süsteem Tartu Ülenurme lennuväljal
IATA: TAY ICAO: EETU
Üldandmed
Tüüp tsiviillennuväli
Valdaja AS Tallinna Lennujaam
Asukoht Tartust 10 km lõunas
Avati 15. mai 1946
Üldkõrgus 67 m Muuda Vikiandmetes
Koordinaadid 58° 18′ 27″ N, 26° 41′ 13″ E
Kaart
Kaart
Lennurajad
Suund Pikkus Laius Kate
08/26 1799 m 31 m asfalt
Statistika (2025)
Reisijaid 44 489
Kaupu 0 kg

Tartu lennujaam (Ülenurme lennuväli); IATA: TAY, ICAO: EETU) asub Tartu linnast 10 km lõuna pool Kambja vallas, omanik on AS Tallinna Lennujaam

Lennujaama lennuväljal on üks asfaltkattega rada pikkusega 1800 m ja laiusega 31 m (sobib kuni 75-tonniste lennukite vastuvõtuks) suunaga 08/26 (kursid 80° ja 260°).

Lennujaama lähedalt läheb mööda Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa maantee (E263).

1946. aastal rajatud Ülenurme lennuväli avati 15. mail meditsiinilennuväljana. Lennujaamahoonena kasutati aastal 1924 ehitatud taluhoonet, eraldi hoones asetses lennujuhtimistorn, ilmajaam ja raadiojaam. Omavahel lõikuvad lennurajad (700 meetrine rada suunaga 60/240 ning 850 meetri pikkune rada suunaga 120/300 kraadi) olid murukattega[1]. Lennukitena olid kasutusel algul Po-2 ja Jak-12, hiljem Li-2 ning An-2 .

Asfaltkattega rada (mõõtmetega 1100×35 m) valmis 1975. aastal. 10.06.1977 maandus Tartus esimest korda reaktiivlennuk Jak-40. 1978 pikendati lennurada 1379 meetrini ja rajati ruleerimisrada ning perroon. Uue reisiterminali nurgakivi pandi paika 9. novembril 1976 ning terminal avati 14. augustil 1981.

2. detsembril 1994 avas ELK lennukiga Let L-410 liini Tartu-Tampere. Pärast viiendat korda lennud katkesid, kuna sõitjaid oli vähe[2].

20. mail 1995 avas ELK liinid Tallinn-Tartu-Tallinn ning Tartu-Helsingi-Tartu, kasutades lennukit Let L-410[2]. Reisjate vähesuse tõttu lõpetas liin tegevuse 30. oktoobril 1995[3].

17.–18. mail 1996 tähistati lennujaama 50. juubelit lennunduspäevadega "Tartu taevas".[4] Järgmised lennupäevad toimusid 20.–21. juunil 1997[5], 19.–20. juunil 1999[6], 17.–18. juunil 2000[7], 16.–17. juunil 2001[8], 15.–16. juunil 2002[9], 14.–15. juunil 2003[10], 19.-20. juunil 2004, 19.–20. augustil 2005[11] ja 19.-20. augustil 2006[12].

7. juulil 2000 avas ELK lennuliini Tartust Helsingisse. Algul kasutati lennukit Let L-410, alates augustist Jetstream 31. Reisijate vähesuse tõttu liin suleti aasta lõpus [13].

Sügisel 2008 pikendati maandumisrada 1799 meetrini. 10. detsembril 2009 avati renoveeritud reisiterminal. Ülenurme lennuväljal maandus esimest korda Estonian Airi Boeing 737–500 (ES-ABH).

"Tartu Taevas 2003" lendas esimest korda Estonian Airi Fokker 50 (ES-AFM).

9. mail 2001 maandus Tartu lennuväljal Malta riigipea Guido de Marco eralennuk.

2. ja 6. juunil 2001 maandus esimest korda Tartu lennuväljal neljamootoriline transpordilennuk C-130.

20. juunil 2001 maandus Tartu lennuväljal dalai-laama Tenzin Gyatso eralennuk.

6. novembril 2001 maandus esimest korda Tartu lennuväljal BAe 146-100 Statesman (omanik prints Charles).

8. septembril 2022 muudeti seoses läheneva irdtornile üleminekuga Tartu lennuvälja kontrollitav õhuruum (klass D) mittekontrollitavaks õhuruumiks (klass G, lennuinfotsoon FIZ). Alates 20. aprillist 2023 pakutakse lennuvälja infoteenust AFIS Tallinnas asuvast irdtornikeskusest.[14]

29. mail 2024 lahkus Eestis riigivisiidil viibinud Soome president Alexander Stubb koos abikaasa Suzanne Innes-Stubbi ning kaaskonnaga Soome kaitseväe helikopteriga Eestist Ülenurme lennuväljalt kohe pärast ürituse lõppu.

8. mail 2025 maandus Tartu lennuväljal Ameerika Ühendriikide transpordilennuk Boeing C-17 Globemaster III.

Üle 90% lennujaama lennuväljal toimuvatest lendudest moodustavad Eesti Lennuakadeemia õppelennud.

Lennuliinid

[muuda | muuda lähteteksti]
Endine sihtpunkt
Hooajaline
Tuleviku sihtpunkt
Tartust (Tartu lennujaam)
Linn Riik IATA ICAO Lennujaam Lennufirma Alates Kuni Lennu tüüp
HelsingiSoome SoomeHELEFHKHelsingi Vantaa lennujaamFlybe Nordic20. oktoober 201128. aprill 2015ATR-42 või ATR-72
Nordic Regional Airlines (operaator Finnair)1. mai 201517. märts 2020ATR-42 või ATR-72
28. märts 202228. oktoober 2022ATR-72
31. märts 202428. aprill 2024 (häiri GPS-signaali tõttu)ATR-72
2. juunist 2024-ATR-72
RiiaLäti LätiRIXEVRARiia lennujaamairBaltic3. juuli 20091. august 2011Fokker 50
StockholmRootsi RootsiARNESSAStockholmi Arlanda lennujaamEstonian Air Regional24. august 200919. detsember 2010Saab 340
TallinnEesti EestiTLLEETNLennart Meri Tallinna lennujaamEstonian Air Regional27. veebruar 201122. detsember 2012Saab 340

Peale lisatud talvine 2025/2026

Lennuliikluse statistika

[muuda | muuda lähteteksti]
Tartu lennujaama reisijateveo statistika
AastaReisijaid kokkuLennuoperatsiooneLasti kokku (tonnides)
1992 2 04540015
1993 91728412
1994 4603209
1995 8228 6318
1996 61312 7508
1997 5444 9607
1998 6034 5822
1999 1 3604 1122
2000 2 7383 6882
2001 1 8652 6050
2002 1 5345 4745
2003 1 6084 5580
2004 1 2684 3420,6
2005 9023 2010
2006 1 6384 5860
2007 1 1825 1700
2008 8265 6380
2009 9 7074 5970
2010 23 5044 8090
2011 18 5834 9710,02
2012 20 3026 3560,3
2013 13 6905 1590
2014 14 4935 1730
2015 21 1175 0520
2016 29 5944 7270
2017 30 2964 9160
2018 26 0924 7880
2019 28 3225 5200
2020 5 8694 2060
2021 4974 4680
2022 8 6534 8050
2023 1 0803 8960
2024 27 2704 1090
2025 44 4890
  • 12. mail 1996 tegi õppelennul kahemootoriline Piper PA-23 OH-PST hädamaandumise lennuraja kõrvale. Lennuki parempoolne telik murdus ning parempoolse mootori propeller paindus kõveraks. Lendu sooritanud Nõo Reaalgümnaasiumi lennundusklassi abiturient ja instruktor vigastada ei saanud. [15]
  • 24. novembril 2006 kukkus peale starti Dresdenisse lennuväljast 700 m kaugusel alla Piper PA-46-500TP OE-KDM. Piloot ja kaks reisijat said vigastada, lennuk hävis täielikult.[16]
  • 4. mail 2012 seiskus õppelendu tegeval Piper PA-28-235 YL-MED õlivooliku ühenduse katkemise tõttu mootor ning instruktor sooritas hädamaandumise Aardla küla juures põllul.[17]
  1. Tappel, Anti (2016). Kogumik Ülenurme lennujaam 70. Tartu: Eesti Lennuakadeemia. Lk 43.
  2. 1 2 Kogumik Ülenurme lennujaam 70. Tartu: Eesti Lennuakadeemia. 2016. Lk 15.
  3. "Tartu-Helsingi regulaarlennuliin töötab oktoobri lõpuni". Post. 21. september 1995. Lk 2. Vaadatud 16. juunil 2025.
  4. Korv, Neeme (15. mai 1996). "Tartu lennujaam seisab 50. sünnipäeval eksistentsiaalsete küsimuste ees". Tartu Postimees. Lk 5.
  5. "Pidu Tartu taevas". Tartu Postimees. 26. juuni 1997. Vaadatud 11. juunil 2025.
  6. "Lühidalt". www.ohtuleht.ee. Vaadatud 11. juunil 2025.
  7. "Sündmused". Äripäeva nädalalõpulisa. 16. juuni 2000. Lk 6. Vaadatud 16. juunil 2025.
  8. "Teated". Tartu Postimees. 10. juuni 2001. Vaadatud 11. juunil 2025.
  9. "Maailmameister näitas Ülenurme taevas lennutrikke". Tartu Postimees. 17. juuni 2002. Vaadatud 11. juunil 2025.
  10. "Tartumaa suvesündmused 2003". Tartu Postimees. 29. mai 2003. Vaadatud 11. juunil 2025.
  11. "Tartumaa suvesündmused 2005". Postimees. 27. mai 2005. Vaadatud 11. juunil 2025.
  12. "Lennupäevalised kõrgust ei kartnud". Postimees. 21. august 2006. Vaadatud 11. juunil 2025.
  13. Kogumik Ülenurme lennujaam 70. Tartu: Eesti Lennuakadeemia. 2016. Lk 20.
  14. "Alates tänasest pakutakse Tartu lennuvälja lennuinfoteenust Tallinnas asuvast irdtornikeskusest | EANS". www.eans.ee. Originaali arhiivikoopia seisuga 22. aprill 2025. Vaadatud 30. mail 2025.
  15. Väljaots, Ain (14. mai 1996). "Hädamaandumine lõppes põllul". Postimees.
  16. "Final Report. Aircraft Accident Investigation. Piper PA-46 500TP, OE-KDM Tartu-Ülenurme, 24.11.2006.a." (PDF). www.mkm.ee. Vaadatud 22. märts 2010.[alaline kõdulink]
  17. "Mootori rike ja seiskumine, põrkumine maapinnaga treeninglennul". Ohutusjuurdluse Keskus. 16. august 2013. Vaadatud 6. juuni 2025.

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]