Pekaarilased
| Pekaarilased | |
|---|---|
 Kaeluspekaari | |
| Taksonoomia | |
| Riik |
Loomad Animalia |
| Hõimkond |
Keelikloomad Chordata |
| Klass |
Imetajad Mammalia |
| Selts |
Sõralised Artiodactyla |
| Sugukond |
Pekaarilased Tayassuidae Waldheim, 1814 |
 Pekaarilaste levila | |
Pekaarilased (Tayassuidae) on sigadega välimuselt sarnanev sugukond sõraliste seltsist. Võrreldes sigadega on pekaaridel saledamad jalad, väiksemad sõrad ja lühem saba, samuti ei kasva neil ülemised kihvad ülespoole.
Pekaarid elutsevad põhiliselt Kesk- ja Lõuna-Ameerikas, aga ka Põhja-Ameerika edelaosas ja Trinidadi saarel. Nad on sotsiaalsed loomad ja elavad karjades.
Tüüpiline täiskasvanud pekaari kaalub 20-40 kg ja on 90-130 cm pikk. Nad on mitmekülgse toitumisega, süües eelkõige taimset materjali (juuri, puuvilju, kaktuseid), aga ka seeni ja selgrootuid. Ökoloogiliselt asendavad pekaarid Ameerikas sigalasi.[1]
Liigid
[muuda | muuda lähteteksti]Pekaarilaste hulka kuuluvad kolm liiki kolmest perekonnast.
| Pilt | Liik |
|---|---|
 |
Habepekaari (Tayassu pecari) |
|
Kaeluspekaari (Dicotyles tajacu) |
 |
Chaco pekaari (Catagonus wagneri) |
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Andrei Miljutin. "Maailma imetajate mitmekesisus", Tallinn: Varrak, 2015. Lk 306