Tüümuse lesioonid

Lisa lingid
Allikas: Vikipeedia
(Ümber suunatud leheküljelt Tüümuse lesioon)

Tüümuse lesioonide (vahel ka tüümusemasside) all peetakse silmas harilikult tüümuselundiga sündinud selgroogsetel loomadel esinevaid lesioone, mis võivad osutuda kas ravitavateks või iseeneslikult kaduvateks, healoomulisteks kui ka pahaloomulisteks või ravimatuteks.[1][2][3][4][5][6]

Normaalse ja normaalsest kõrvalekalduva tüümuse tuvastamine võib osutuda raskeks – tänapäevaste piltdiagnostika meetoditega, näiteks magnetresonantstomograafiaga võidakse tuvastada tüümuses lesioone, mille mõõtmed on suuremad kui 7 mm (?).

Tüümuse lesioone tuvastatakse olenevalt loomaliigist kas eluajal või pärast surma mitmesuguste mitteinvasiivsete ja invasiivsete uuringute käigus.

Tüümuse lesioone seostatakse tüümuse patoloogiaga ja nende lähemal uurimisel võidakse tänapäeval tuvastada mitmeid tüümusehaigusi.

Pole selge, kas tüümuse lesioonide hulka võidakse lisada ka reoperatsiooni vajavad tüümuse kasvajad.

Inimese normaalne tüümuse anatoomia[muuda | muuda lähteteksti]

 Pikemalt artiklis Tüümus

Inimese tüümus paikneb enamasti rinnaku taga eesmises keskseinandis, nn trigonum thymicum'is[7] (tüümuse kolmnurk). Elundi alumine osa paikneb südamepauna peal, selle taha jäävad ülenev aort ja aordikaar. Elund on ühendatud rinnakuga sterno-hyoidei ja sterno-thyroidei lihastega. Kaelas paikneb elund hingetoru peal;

kirjeldus
paariline, sagarikulise ehitusega, tüümuse sagarad on keskelt ühendatud nii, et moodustub H-tähe kuju (võimalikud ja normaalsed on ka teistsuguse kujuga), sagarad ja sagarikud kaetud sidekoelise tüümuse kihnuga;
kaal
sündides kaalub harkelund lapsel keskmiselt 10–30 grammi ja kasvab 20–40 grammini puberteedieaks ja alaneb 60. eluaastaks 10–15 grammile[8];
Inimese tüümuse histoloogiline esitus: tüümuse kihn (1), tüümuse koor (2), tüümuse säsi (3), Hassalli kehad (4), sidekoest vaheseinad (Bindegewebssepten) (5)

Inimese tüümus jagatakse tüümuse kooreks ja tüümuse säsiks.

Inimese tüümuse histoloogia[muuda | muuda lähteteksti]

Tüümuse histoloogia: tüümuse epiteelirakud, lümfoidkoe arengut mõjutavad rakud, Hassalli kehad, tüümuse B-rakud, plasmarakud, Langerhansi rakud, eosinofiilid, neuroendokriinsed rakud, tüümuse makrofaagid, tüümuse dendriitrakud, nuumrakud, tüümuse müoidrakud, hematolymphoid cells.

Tüümuse histoloogiline koostis on varieeruv, see muutub märkimisväärselt pärast kiiritusravi või nälgimist, aga ka mitmete haiguslike seisundite korral.

Tüümuse lesioonid inimestel[muuda | muuda lähteteksti]

Tüümuse suurenemine[muuda | muuda lähteteksti]

 Pikemalt artiklis Tümo-lümfaatiline seisund

1860. aastatel arvas arst Samuel Wilks, et laste vormikad kehad ja suurenenud tüümus on hea tervise tunnusteks, kuid tema oli teadaolevalt üks vähestest.

Paljud sidusid tüümuse suurenemist vastsündinute ja väikelaste äkksurmaga.

Dr. Charles Norris (New York) oli esimene, kes pakkus 1905. aastal kriteeriumid tümo-lümfaatilise seisundi diagnoosimiseks.

Enne 1930. aastat arvati, et suurenenud tüümus ja lümfisõlmed, mida nimetati tümo-lümfaatilise seisundiks[9] (status thymicolymphaticus, ka status lymphaticus[10]) on haiguslik seisund, mis põhjustab vastsündinute ja väikelaste äkksurma.

1929. seostati suurenenud tüümust mitmete haiguslike seisunditega ning seetõttu peeti oluliseks tüümust (ka vastsündinutel) radioloogiliselt uurida.[11]

1930. aastatel aga uuriti Suurbritannias seisundit põhjalikult ning ei arvatud enam haiguste hulka. Eesti NSV-s arvati aga veel 1960. aastatel, et suurenenud tüümus kutsub esile tümo-lümfaatilise seisundi[12]

Seisundi raviks pakkus König 1906. aastal tüümuse kirurgilist eemaldamist. Kuid kirurgilisetel sekkumistel oli soovimatuid kõrvaltoimeid: 33,3% (üks kolmest) patsientide surma näol.

Vahepeal aga avastas Wilhelm Conrad Röntgen röntgenikiirguse ja alates 1903. aastast hakati kasutama tüümuse kiiritusravi ('vähendamiseks').

Tüümuse põletik[muuda | muuda lähteteksti]

 Pikemalt artiklis Tüümuse põletik

Tüümuse põletik (thymitis) on tüümusehaigus, mille etioloogia on ebaselge. Tüümuse põletik võib aga tüümuse tsüste põhjustada.

Tüümuse põletikku on kirjeldatud juba 1842. aastal.[13]

Tüümuse tsüst[muuda | muuda lähteteksti]

 Pikemalt artiklis Tüümuse tsüst

Tüümuse tsüst (thymic cyst) on tsüst, mis on tuvastatav kas kaelas või keskseinandis. Tüümuse tsüstid võivad olla kas kaasasündinud, põletikulised, neoplastilised jm.

Onkoloogilised haigused[muuda | muuda lähteteksti]

 Pikemalt artiklis Tüümuse kasvajad

Tüümuse kasvaja esmakirjeldajaks peetakse Sir Astley Paston Cooperit.

Healoomulised kasvajad[muuda | muuda lähteteksti]

Tümolipoom[muuda | muuda lähteteksti]
 Pikemalt artiklis Tümolipoom

Tümolipoom on tundmatu etioloogiaga lipoomi vorm, mis liigitatakse tüümuse rasvkoe healoomuliste kasvajate hulka ja vahel ka tümoomide hulka; seda seostatakse enamasti müasteeniaga. Tümolipoomi koed koosnevad tüümusekoe ja rasvkoe segust.[14]

Esmakordselt on tüümuse lipoomi kirjeldanud tõenäoliselt (Schmincke (1926) järgi) Lange 1904. aastal – kasvaja kaalus 16,0 grammi.[15]

Pahaloomulised kasvajad[muuda | muuda lähteteksti]

Tüümuse pahaloomuliste kasvajate põhjused ja riskitegurid ning arengu ja taandarengu mehhanismid pole teada. Tüümuse pahaloomuliste kasvajate hulka kuuluvad nii primaarsed kasvajad nagu tüümusevähk kui ka metastaasid.

Tüümuses on tuvastatud ka primaarset maliigset melanoomi.[16]

Tüümusse võivad metastaseeruda ka sellised pahaloomulised kasvajad nagu kopsu-, rinna-, kilpnäärme- ja pärasoolevähk jt.

Tümoom[muuda | muuda lähteteksti]
 Pikemalt artiklis Tümoom

Termini thymoma võttis esimesena kasutusele arvatavasti Fritz Grandhomme 1900. aastal.[17] ja rakendasid Thiroloix ja Debré 1907. aastal. 1917. aastal kogus Bell kokku 10 müasteeniasse surnud tüümuse kasvajaga patsienti ja märkis ära, et need kasvajad võivad pärineda tüümuse epiteelirakkudest ja defineeris tümoomi: kas beniigne või maliigne kasvaja, mis võib pärineda tüümuse epiteelkoest ja mida saab harilikult tuvastada epiteeli retikulumi ning lümfotsüütide põhjal. Kuid esialgu ei arvanud ta tümoome tõeliseks kasvajaks vaid teatud tüümuse hüperplastiliseks vohanguks, mida esines enamikul müasteeniaga patsientidel.[18]

Tümoomi asukohad südamest eespool, ulatudes südame keskseinandini, edasi võivad tümoomid migreeruda kopsudesse ja rindkeresse.

Paraneoplastilised sündroomid[muuda | muuda lähteteksti]
 Pikemalt artiklis Paraneoplastilised sündroomid

Paraneoplastilised sündroomid tümoomi korral:

Tüümuse lümfoomid[muuda | muuda lähteteksti]

 Pikemalt artiklis Tüümuse lümfoomid

Tüümuse lümfoomid (inglise thymic lymphoma) on lümfikoe (lümfisüsteem) pahaloomulised kasvajad.

Sugurakulised kasvajad tüümuses[muuda | muuda lähteteksti]

 Pikemalt artiklis Sugurakulised kasvajad tüümuses

Sugurakulised kasvajad (inglise germ cell tumours) on kasvajad, mille levinumaks algpaikmeks on munandid, kuid primaarseid sugurakulisi kasvajaid on tuvastatud ka tüümuses, arvatakse, et nende põhjuseks on spetsiifiliste rakkude migratsiooni hälbed embrüogeneesi ajal.[24]

Sugurakulised kasvajad tüümuses on seminoom, teratoom jpt.[25]

Seminoom tüümuses[muuda | muuda lähteteksti]
 Pikemalt artiklis Seminoom tüümuses

Seminoom tüümuses (inglise thymic seminoma) – on seemnerakk kasvaja tüümuses[26], mida esineb tõenäoliselt eelkõige meestel[27], aga ka naistel[28].

Teratoom tüümuses[muuda | muuda lähteteksti]
 Pikemalt artiklis Teratoom tüümuses

Teratoom tüümuses (inglise thymic teratoma) on väärarendkasvaja tüümuses, mille päritolus ja loomuses pole ühtsete kokkulepeteni jõutud, tõenäoliselt on enamik healoomulised ja võivad pärineda embrüogeneesi ajast ning on seotud tüvirakkude diferetseerumishäiretega, mis on võimaldanud neil rakkudel säilitada kasvupotentsiaal.[29]

Tüümuse vähk[muuda | muuda lähteteksti]

 Pikemalt artiklis Tüümuse vähk

Tüümuse vähk ehk tüümuse kartsinoom (inglise thymic carcinoma) ehk tüümuse neuroendokriinsed kasvajad[30] on tüümuse maliigne kasvaja, mis saab alguse tüümuse epiteelist. Tüümuse kartsinoomi eraldas Shimosato koos kolleegidega tümoomist 1977. aastal.[31]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. ↑ Mroczek EC, Seemayer TA, Grierson HL, Markin RS, Linder J, Brichacek B, Purtilo DT., Thymic lesions in fatal infectious mononucleosis. Lühikokkuvõte., Clin Immunol Immunopathol. mai 1987 ;43(2):243-55., veebiversioon (vaadatud 26.12.2014)(inglise keeles)
  2. ↑ Rice HE, Flake AW, Hori T, Galy A, Verhoogen RH., Massive thymic hyperplasia: characterization of a rare mediastinal mass. Lühikokkuvõte., J Pediatr Surg. detsember 1994 ;29(12):1561-4. veebiversioon (vaadatud 26.12.2014)(inglise keeles)
  3. ↑ Kontny HU, Sleasman JW, Kingma DW, Jaffe ES, Avila NA, Pizzo PA, Mueller BU., Multilocular thymic cysts in children with human immunodeficiency virus infection: clinical and pathologic aspects. Lühikokkuvõte., J Pediatr. august 1997 ;131(2):264-70., veebiversioon (vaadatud 26.12.2014)(inglise keeles)
  4. ↑ Tarakad S Ramachandran jt, Thymic Lesion Imaging, 30. juuli 2013, veebiversioon (vaadatud 26.12.2014)(inglise keeles)
  5. ↑ Liu Y., Characterization of thymic lesions with F-18 FDG PET-CT: an emphasis on epithelial tumors. Lühikokkuvõte., Nucl Med Commun. 2011 Jul;32(7):554-62. doi: 10.1097/MNM.0b013e328345b984., veebiversioon (vaadatud 26.12.2014)(inglise keeles)
  6. ↑ Travaini LL, Petralia G, Trifirò G, Ravasi L, Galetta D, Carbone G, Falcini F, Spaggiari L, Bellomi M, Paganelli G., [18F]FDG positron emission tomography/computed tomography and multidetector computed tomography roles in thymic lesion treatment planning. Lühikokkuvõte., Lung Cancer. september 2008 ;61(3):362-8. doi: 10.1016/j.lungcan.2008.01.019., veebiversioon (vaadatud 26.12.2014)(inglise keeles)
  7. ↑ "Anatomie des Menschen: Fotografischer Atlas der systematischen und ...", Lk 267, Schattauer, 7. trükk, Google'i raamatu veebiversioon (vaadatud 21.01.2015)(saksa keeles)
  8. ↑ MARION D. KENDALL, H. R. M. JOHNSON ja JAYANTI SINGH, The weight of the human thymus gland at necropsy, J. Anat. (1980), 131, 3, lk 485–499, veebiversioon (vaadatud 26.12.2014)(inglise keeles)
  9. ↑ Prof. M.S.Maslov, "Lastehaiguse. Õpik". Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn, lk 371, 1957.
  10. ↑ ANN DALLY, Status Lymphaticus: Sudden Death in Children from "Visitation of God" to Cot Death, Medical History, 1997, 41: 70–85, veebiversioon (vaadatud 19.10.2014) (inglise keeles)
  11. ↑ E. H. SHANNON, M.B., D.RAD., SOME OBSERVATIONS ON THE TIHYMUS IN EARLY INFANCY, 775 – 785, juuni 1930, veebiversioon (vaadatud 6.12.2014) (inglise keeles)
  12. ↑ Prof. M.S.Maslov, "Lastehaigused. Õpik". Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn, lk 371, 1957.
  13. ↑ toimetaja Isaac Hays, "Monograph, Art XII – On the Thymus Gland; its morbid affection and the diseases which arise from its abnormal enlargement.", Charles A. Lee, nr V, jaanuar 1842, lk 135 – 154, III. köide, Philadelphia, Lea & Blanchard, London, 1842, Google'i raamatu veebiversioon (vaadatud 23.01.2015)(inglise keeles)
  14. ↑ Dr Ayush Goel ja Dr Mohammed Izhar et al., Thymolipoma, veebiversioon (vaadatud 30.09.2014) (inglise keeles)
  15. ↑ BENJAMIN H. DUNN, M.D.C.M., ja GEORGE FRKOVICH, M.D.C.M., LIPOMAS OF THE THYMUS GLAND WITH AN ILLUSTRATIVE CASE REPORT, 1955, veebiversioon (vaadatud 30.09.2014) (inglise keeles)
  16. ↑ Fushimi H, Kotoh K, Watanabe D, Tanio Y, Ogawa T, Miyoshi S.,Malignant melanoma in the thymus. Lühikokkuvõte., Am J Surg Pathol. 2000 sept;24(9):1305-8., PMID 10976708, veebiversioon (vaadatud 30.09.2014) (inglise keeles)
  17. ↑ Л.Я. Кравец, А.О. Трофимов, А.В. Грибков, ИНТРАКРАНИАЛЬНОЕ МЕТАСТАЗИРОВАНИЕ ОПУХОЛИ ВИЛОЧКОВОЙ ЖЕЛЕЗЫ,© КОЛЛЕКТИВ АВТОРОВ, 2006, veebiversioon (vaadatud 30.11.2014)(vene keeles)
  18. ↑ Robert P. Lisak, "Handbook of Myasthenia Gravis and Myasthenic Syndromes", lk 208, 1994, MARCEL DEKKER INC, Google'i raamatu veebiversioon (vaadatud 30.11.2014)(inglise keeles)
  19. ↑ Riiklik Vähiinstituut, General Information About Thymoma and Thymic Carcinoma Treatment, veebiversioon (vaadatud 1.10.2014)(inglise keeles)
  20. ↑ Ketata Wajdi, Msaad Sameh, Fouzi Salma, Abid Tarek, Ayadi Hajer, Ayoub Abdelkader, Primary Hodgkin's disease of the thymus, Respiratory Medicine CME, 3. väljaanne, nr 1, 2010, lk 15–17, doi:10.1016/j.rmedc.2009.02.006, veebiversioon (vaadatud 27.01.2015)(inglise keeles)
  21. ↑ Aida Ayadi-Kaddour, Mona Mlika, Habiba Djilani, Faouzi El Mezni, thymic Hodgkin's lymphoma: A rare mediastinal mass, Respiratory Medicine CME, 1. väljaanne, nr 1, 2008, lk 48–50, veebiversioon (vaadatud 27.01.2015)(inglise keeles)
  22. ↑ Albert R. Keller MD, Benjamin Castleman MD, Hodgkin's disease of the thymus gland, 33. väljaanne, nr 6, lk 1615–1623, juuni 1974, DOI: 10.1002/1097-0142(197406)33:6<1615::AID-CNCR2820330622>3.0.CO;2-U, veebiversioon (vaadatud 27.01.2015)(inglise keeles)
  23. ↑ Eric Davis, Ronald F. Dorfman, Roger A. Warnke, Primary large-cell lymphoma of the thymus *: A diffuse B-cell neoplasm presenting as primary mediastinal lymphoma, Human Pathology, 21. väljaanne, nr 12, detsember 1990, lk 1262–1268, veebiversioon (vaadatud 27.01.2015)(inglise keeles)
  24. ↑ Alberto M. Marchevsky, Mark R. Wick, "Pathology of the Mediastinum", Cambridge University Press, lk 148, 2014, Google'i raamatu veebiversioon (vaadatud 26.12.2014)(inglise keeles)
  25. ↑ WHO histological classification of tumours of the thymus, veebiversioon (vaadatud 26.12.2014)(inglise keeles)
  26. ↑ keskseinandi tuumorid
  27. ↑ J. Kannan, P. Karkuzhali, ja S. Lakshminarasimhan, Thymic seminoma, Indian J Med Paediatr Oncol. jaanuar – märts 2009; 30(1): 46–49. doi: 10.4103/0971-5851.56338, PMCID: PMC2902217, veebiversioon (vaadatud 26.12.2014) (inglise keeles)
  28. ↑ Z.-G. Chen, H.-X. Pan, T. Wang, L.-E. Cai, Y.-Y. Lei, C.-H. Su ja H.-H. Luo, Primary thymic seminoma in a 32-year-old female, Ann Oncol (2010), doi: 10.1093/annonc/mdq023, 8. veebruar 2010, veebiversioon (vaadatud 26.12.2014) (inglise keeles)
  29. ↑ Alkan M, Karnak I, Ciftci AO, Tanyel FC., Thymic teratoma or thymic remnant attached to mediastinal teratoma? The cellular origin of mediastinal teratomas revisited. Lühikokkuvõte., Eur J Pediatr Surg. aprill 2004 ;14(2):117-9., veebiversioon (vaadatud 26.12.2014)(inglise keeles)
  30. ↑ César A Moran M.D. ja Saul Suster M.D., Primary Neuroendocrine Carcinoma (Thymic Carcinoid) of the Thymus with Prominent Oncocytic Features: A Clinicopathologic Study of 22 Cases, Mod Pathol 2000;13(5):489–494, veebiversioon (vaadatud 30.09.2014) (inglise keeles)
  31. ↑ Makoto Furugen, Ikuo Sekine, Koji Tsuta, Hidehito Horinouchi, Hiroshi Nokihara, Noboru Yamamoto, Kaoru Kubota ja Tomohide Tamura, Combination Chemotherapy with Carboplatin and Paclitaxel for Advanced Thymic Cancer, Jpn. J. Clin. Oncol. (2011) 41 (8): 1013–1016., doi: 10.1093/jjco/hyr089, veebiversioon (vaadatud 1.10.2014) (inglise keeles)

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Tüümuse_lesioonid&oldid=6374253"