Genotüüp

Allikas: Vikipeedia
Genotüübi ja fenotüübi vahelised suhted. Kasutades Punnetti võrgustikku, on võetud vaatluse alla õie kroonlehtede värvused ja näidatud kahe heterosügootse taime võimalikke järglasi. Tähed B ja b, mis esindavad genotüübilist osa, tähistavad dominantset ja retsessiivset geenivarianti (alleeli), mis määrab värvuse kui fenotüübilise tunnuse.

Genotüüp (inglise genotype) on indiviidi (või raku) kogu geneetiline informatsioon, mis koostoimes keskkonnatingimustega määrab tema fenotüübi[1].

Teise lähenemise seisukohalt on genotüüp indiviidi (raku) geneetiliste lookuste alleelne koosseis[1].

Diploidsetel organismide puhul saab eristada iga geeni suhtes homosügootset ja heterosügootset genotüüpi.

Suguliselt sigivate (diploidsete) organismide genotüübi igas geenipaaris pärineb üks alleel isalt ja teine emalt.

Heterogameetse sugupoole genotüüp on suguliiteliste geenide suhtes hemisügootne[1].

Mõistet "genotüüp" kasutas esmakordselt 1909. aastal Taani botaanik Wilhelm Johannsen.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 Viikmaa, M. Klassikalise geneetika leksikon. Vaadatud 30.07.2011.

Kasutatud kirjandus[muuda | redigeeri lähteteksti]