Sidrun

Allikas: Vikipeedia
Sidrunid

Sidrun on hariliku sidrunipuu vili.

Sidrunid erinevad teistest puuviljadest suure sidrunhappesisalduse poolest, sisaldades 5–7% sidrunhapet. Põhjapoolkeral on sidrunite happesisaldus suurim novembris, millal ongi tavaline koristusaeg. Sidruneid koristatakse kolm korda aastas, näiteks Sitsiilias koristatakse vilju septembrist-novembrini, detsembrist-maini ja juunist-septembrini. Viljad on valminud siis, kui nende rohekaskollane koor muutub läikivaks.

Sidrun sisaldab olulisel määral C-vitamiini (100 grammi kohta 53 milligrammi), mis ületab kahekordselt mandariinide C-vitamiini sisalduse, kuid jääb veidi alla apelsinile.

Sidrun on tähtis toidulisand, maitsestaja, samuti limonaadi koostisosa. Limonaad, see algselt naturaalne sidrunijook, ongi nime saanud sidrunilt, kuid uuemal ajal tehakse seda karastusjooki ka mitmesugustest muudest maitseandjatest.

Sidruni kogumassist moodustab koor 45% ja seemned 2%[1]. Vilja koores leidub palju eeterlikku õli, mis juba koore vähesel painutamisel välja pritsib. Koorest pressitakse sidruniõli, mis on helekollane, mõrkja maitsega, sidrunilõhnaline vedelik. Sidruniõli kasutatakse kosmeetikatööstuses ja alkohoolsete jookide lisandina. Tuhande sidruni koorest saab pressides 475 grammi õli. Eeterlikku õli sisaldavad ka sidrunipuu õied ja lehed. Nii sidruni- kui ka apelsiniõli toodetakse peamiselt Itaalias ja Ameerika Ühendriikides.

Sidrunimahla hommiku joomine ergutab maksa toimet.[2]

Toodang, toiteväärtus ja biokeemiline koostis[muuda | muuda lähteteksti]

Toodangutabelis on andmed sidruni ja laimi kohta koos. 2012. aastal toodeti maailmas 15,1 miljonit tonni sidrunit ja laimi, istandike kogupindala oli 0,98 miljonit hektarit.[3]

Suurimad tootjad 2012. aastal[3]
Riik Toodang,
tonnides
Osakaal,
%
Hiina Hiina 2 300 000* 15,2
India India 2 200 000* 14,6
Mehhiko Mehhiko 2 070 764 13,7
Argentina Argentina 1 300 000* 8,6
Brasiilia Brasiilia 1 208 275 8,0
USA USA 771 110 5,1
Türgi Türgi 759 711 5,0
Hispaania Hispaania 625 700 4,1
Iraan Iraan 600 000* 4,0
Itaalia Itaalia 346 325 2,3
Maailm kokku 15 118 462 100
* – FAO hinnang
Toitained[1]
Toitained Väärtus
100 g kohta
Ühik
Vesi 88,98 g
Kalorsus 29 kcal
Valgud 1,10 g
Lipiidid 0,30 g
Tuhk 0,30 g
Süsivesikud 9,32 g
Kiudained 2,8 g
Toiteelemendid[1]
Toiteelement Väärtus
100 g kohta
Ühik
Kaltsium (Ca) 26,0 mg
Raud (Fe) 0,60 mg
Magneesium (Mg) 8,0 mg
Fosfor (P) 16,0 mg
Kaalium (K) 138,0 mg
Naatrium (Na) 2,0 mg
Tsink (Zn) 0,06 mg
Vask (Cu) 0,037 mg
Mangaan (Mn) 0,03 mg
Seleen (Se) 0,4 μg
(1 g = 1000 mg; 1 mg = 1000 μg)
Vitamiinid[1]
Vitamiin Väärtus
100 g kohta
Ühik
C 53,0 mg
B1 0,04 mg
B2 0,02 mg
B3 0,10 mg
B4 5,10 mg
B5 0,19 mg
B6 0,08 mg
E 0,15 mg
A 1,0 μg
Folaadid 11,0 μg
Luteiin+
zeaksantiin
11,0 μg

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 ""USDA National Nutrient Database"". www.nal.usda.gov. Kasutatud 9.12.2010. Inglise.
  2. Kadi Heinsalu. "17 toiduainet, mida teie maks armastab". Äripäeva terviseuudised, 02.03.2017 07:00. Kasutatud 04.03.2017 16:52.
  3. 3,0 3,1 ""Food and Agriculture Organization of the United Nations"". faostat3.fao.org. Kasutatud 27.01.2015. Inglise.