Bergamott

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Citrus bergamia - Köhler–s Medizinal-Pflanzen-184.jpg

Bergamott ehk bergamott-sidrun on bergamotipuu (Citrus bergamia või Citrus aurantium ssp. bergamia) vili, väike hapu kuldkollase koorega tsitrusvili.

Morfoloogia[muuda | muuda lähteteksti]

Nii nagu teisedki tsitruselised on ka bergamott pomerantsvili ehk hesperiid, botaaniliselt mari. Bergamott sarnaneb sidruniga, kuid on pirnikujuline, sageli väikese näsaga. Viljaliha on roheline ning liiga hapu ja kibe, et seda süüa.

Kasvatamine[muuda | muuda lähteteksti]

Tänapäeval viljeldakse põhiliselt Lõuna-Itaalias, Brasiilias ja Lääne-Indias.

Kasutamine[muuda | muuda lähteteksti]

Värskelt tarbimiseks bergamott ei sobi, seda kasutatakse hästilõhnava bergamotiõli tootmiseks. Viljakoortest pressitud mee värvi, roheline või kollakasroheline õli on nõrgalt vürtsika, sidrunit ja lavendlit meenutava lõhnaga.

Saadud õli kasutatakse spetsiaalse bergamotilikööri valmistamiseks, samuti maiustuste ja jookide aromatiseerimiseks. Prantsusmaal valmistatakse juba 1850. aastast bergamotilõhnalist suhkrut. Bergamotiõli kasutatakse ka mitmesuguste suu limaskesta-, naha-, hingamis- ja kuseteede infektsioonide korral. Bergamotiõliga maitsestatakse teepõõsalehti, mida kaubastatakse näiteks teena Earl Grey Tea. Õlist valmistatakse veel odekolonni, tualettvett ja kosmeetikavahendeid. Bergamotiõli kasutatakse ka näiteks mitmes Gucci lõhnaõlis ja -vees.[1]

Nagu teistestki tsitruselistest valmistatakse bergamott-sidruni koorest ka sukaadi.

Nimi[muuda | muuda lähteteksti]

Bergamoti nimetus viitab tema päritolule Hispaaniast Berga linnast, kuhu Kolumbus ta Kanaari saartelt kaasa tõi. Teise versiooni järgi on nimi tulnud Itaalias Lombardias asuva Bergamo linna järgi. Just selles linnas hakati maailmas esimesena müüma bergamotiõli[2].

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Raal, A., Tervist ja vürtsi maailma maitsetaimedest. Tallinn: Valgus, 2005, lk 216
  2. Raal, A., Tervist ja vürtsi maailma maitsetaimedest. Tallinn: Valgus, 2005, lk 216