Setud

Allikas: Vikipeedia
Seto Kuningriigi päev Mikitamäel 2006. aastal

Setud ehk setukesed (ka setod, setu keeles setoq või setokõsõq) on eestlaste etniline rühm, kelle põline asuala on Kagu-Eestis Setumaal. Setude üldarv on ligi 10 000.

Vanavene kroonikais on setud tuntud kui Pihkva tšuudid. Nende asuala I aastatuhandel ulatus praegusest kaugele lõuna poole, hõlmates suuremat osa Pihkva Emajõe (Velikaja) valgalast. Põhja pool ulatusid setude valdused Oudovani. Krivitšite hõimu saabudes 7.sajandil taandus osa setusid loodesse Ugandi maakonda, osa jäi kohale ja teatud määral venestus.

Tänapäeval elab suur osa setusid Tartus ja Tallinnas. Pärast 1991. aastat jäi osa setusid Venemaa poolele Petseri rajooni.

Setud on õigeusklikud, kuid säilinud on paganlikke uskumusi. Nad räägivad võru murdele või võru keelele lähedast setu murret või setu keelt (üks lõunaeesti keeltest), milles on palju vene mõjusid.

2010. aastal tunnustas Venemaa valitsus setusid väikesearvulise põlisrahvana, 17. juunil tehti Venemaa Föderatsiooni valitsuse otsusega Venemaa väikesearvuliste rahvuste nimekirja muudatus ning sinna kanti 46. rahvusena ka setud[1][2]. Venemaa eesmärgiks on näidata, et setud ja Setumaa ei ole kuidagi seotud eestlaste ja Eestimaaga, ja et Setumaa on kuulunud soome-ugri rahvale nimega setud ja hiljem Venemaale.[3]

Setu tähtpäevi[muuda | muuda lähteteksti]

(Palun parandada-täiendada)

  • 07.01. Jeesuse Kristuse sündimise püha – talsipühi
  • 14.01. Issanda ümberlõikamise püha; püha Vassili Suure mälestuspäev, "vana" uus aasta
  • 19.01. Jumalailmumise, Issanda ristimise püha, viirist'mine
  • 15.02. Issanda vastuvõtmise püha, kündlepäiv
  • 8 päeva enne Suurt Paastu - hingedepäiv, surnuaiapüha
  • neljapäev enne Suurt Paastu - paabapraasnik
  • pühapäev enne Suurt paastu - andeksandmise pühapäev, maasenits
  • 7 nädalane Suur Paast, (liikuv tsükkel enne Ülestõusmise püha)
  • 06.03. ahunapäiv
  • nädal enne Ülestõusmise püha - Issanda Jeruusalemma minemise püha, palmipuudepüha e. urbõpäiv
  • nädal pärast Ülestõusmise püha, antipaasa - Tooma pühapäiv, ollõtuspühi, kollapühapäiv
  • 9 päeva pärast Ülestõusmise püha - hingedepäiv, rõõmu kuulutamine surnutele, raadovits, surnuaiapüha
  • 06.05. Suurkannataja Georgiuse mälestuspäev – Jüripäiv
  • 12.05. räüsäpäiv
  • 22.05. püha ülempiiskop Nikolai Imetegija mälestus, migulapäiv
  • 40 päeva pärast Ülestõusmise püha, neljapäev - Issanda taevaminemise püha, suur ristipäiv
  • laupäev enne Suvistepühi - vanemate laupäev, uinunute mälestus
  • 7 nädalat pärast Ülestõusmise püha - Kolmainu Jumala püha, Suvistepühi, Nelipühi
  • 07.07. Ristija Johannese sündimise püha – Jaanipäiv
  • 12.07. pühade ülemapostlite Peetruse ja Pauluse mälestus, piitrepäiv
  • Suurkannataja Paraskeva mälestuspäev – päätnits, liikuv püha, reede enne Iljapäiva 2.augustil
  • 02.08 - püha prohvet Eelija mälestus, iljapäiv
  • 07.08. Püha õiglase Anna, Jumalasünnitaja ema mälestuspäev – annepäiv
  • 19.08. Issandamuutmise püha – paasapäiv
  • 28.08. Jumalasünnitaja Neitsi Maria uinumise püha, maarjapäiv
  • 11.09. Eelkäija Ristija Johannese pea maharaiumise päev, ivanaskorona, porovikupäiv
  • 21.09. Neitsi Maarja sündimise püha, väike maarjapäiv
  • 27.09. Risti ülendamise püha, vissenja
  • 14.10. Jumalasünnitaja Neitsi Maria kaitsmise püha, maa-mihklipäiv
  • laupäev enne suurkannataja Dimitri mälestuspäeva 8.novembril - hingedepäiv, Midrosk, surnuaiapüha
  • 10.11. püha vagamärter Paraskeva mälestus, rämman
  • 11.11. Suurkannataja Anastasia mälestuspäev, nahtsipäiv
  • 21.11. pühade peaingel Miikaeli ning kõigi ilmihuta vägede mälestus, mihalapäiv
  • 04.12. Neitsi Maria templisseviimise püha, leemeti-maarjapäev
  • 09.12. Suurkannataja Georgiuse mälestuspäev – väike (talvine) Jüripäiv
  • 19.12. püha ülempiiskop Nikolai Imetegija mälestus, (talvine) migulapäiv

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]