Udmurdid
Udmurdid (ka votjakid) on soomeugri rahvas, kelle peamine asustusala on Volga lisajõgede Kaama ja Vjatka vahel Udmurdi Vabariigis; pealinn on Iževsk. Neid elab veel Permi ja Kirovi oblastis ning Baškiiria (Baškortostani Vabariik) ja Tatari Vabariigis.
Aegade jooksul on udmurtide põhiline elatusala olnud teraviljakasvatus.
Udmurdi keel keel kuulub soome-ugri keelte permi rühma, lähim suguluskeel on komi keel.
Udmurte oli 1989. aasta andmetel 714 000, neist pidas emakeeleks oma rahvuskeelt 76,5%. 2010. aasta rahvaloenduse andmetel elas Venemaal 552 299 udmurti.[1]
Eestis elas 2011. aasta rahvaloenduse andmetel 193 udmurti, neist Tallinnas 60.[2]
Eri rahvusrühma moodustavad Põhja-Udmurtias elavad bessermanid (umbes 10 000), kes on arvatavasti udmurdi keelele üle läinud Volga bulgaaride järeltulijad.
Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]
- Kaljo Põllu "Kümme soome-ugri uurimisreisi" 1990
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
- http://www.suri.ee/ohuur/udmurdi.html
- Rein Sikk. "Udmurdi vanaemad laulavad rokki" EPL.ee, 25. mai 2009
- Rein Sikk. "FOTOD: Udmurtide varjatud võlu", EPL.ee, 4. juuni 2009
