Udmurdid

Allikas: Vikipeedia

Udmurdid (ka votjakid) on soomeugrilased, kelle peamine asustusala on Volga lisajõgede Kaama ja Vjatka vahel Udmurdi Vabariigis; pealinn on Iževsk. Neid elab veel Permi ja Kirovi oblastis ning Baškiiria (Baškortostani Vabariik) ja Tatari Vabariigis.

Aegade jooksul on udmurtide põhiline elatusala olnud teraviljakasvatus.

Udmurdi keelest[muuda | redigeeri lähteteksti]

Udmurdi keel keel kuulub soome-ugri keelte permi rühma, lähim suguluskeel on komi keel.

Udmurte oli 1989. aasta andmetel 714 000, neist pidas emakeeleks oma rahvuskeelt 76,5%. 2010. aasta rahvaloenduse andmetel elas Venemaal 552 299 udmurti.[1]

Eestis elas 2011. aasta rahvaloenduse andmetel 193 udmurti.[2]

Eri rahvusrühma moodustavad Põhja-Udmurtias elavad bessermanid (umbes 10 000), kes on arvatavasti udmurdi keelele üle läinud Volga bulgaaride järeltulijad.

Kirjandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Kaljo Põllu ,,Kümme soome-ugri uurimisreisi" 1990

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]