Udmurdid

Grupp udmurte 20. sajandi algul

Udmurdid (ka votjakid) on soome-ugri rahvas, kelle peamine asustusala on Volga lisajõgede Kaama ja Vjatka vahel Udmurdi Vabariigis; pealinn on Iževsk. Neid elab veel Permi ja Kirovi oblastis ning Baškortostani ja Tatarstani Vabariigis.

Uurali keelkonda kuuluvate rahvaste asualad.

Udmurtide asualad 2010. aastal Volga ja Uurali piirkonnas

Aegade jooksul on udmurtide põhiline elatusala olnud teraviljakasvatus.

Udmurdi keel kuulub soome-ugri keelte permi rühma, lähim sugulaskeel on komi keel.

Udmurte oli 1989. aasta andmetel 714 000, neist pidas emakeeleks oma rahvuskeelt 76,5%. 2010. aasta rahvaloenduse andmetel elas Venemaal 552 299 udmurti.^[1]

Eestis elas 2011. aasta rahvaloenduse andmetel 193 udmurti, neist Tallinnas 60.^[2] 2021. aasta rahvaloenduse andmetel elas Eestis 180 udmurti (65 meest ja 115 naist). Neist 62 emakeel oli udmurdi keel, 3 eesti keel ja 109 vene keel. 51 udmurti olid Eesti kodanikud.^[3]

Eri rahvusrühma moodustavad Põhja-Udmurtias elavad bessermanid (umbes 10 000), kes on arvatavasti udmurdi keelele üle läinud Volga bulgaaride järeltulijad.