Muromlased

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Ida-Euroopa rahvaste kaart 8.-9. sajandil (muromlased on märgitud kaardil helerohelisega)

Muromlased, tuntud ka kui muromad, on volgasoomlaste hulka kuulunud hääbunud soome-ugri rahvas, kes elas Okaa alamjooksul praeguse Venemaa piires. Muromlastest on tänapäeval teada väga vähe, kuna ei ole säilinud palju kirjalikke allikaid. Muromlased rääkisid muromi keelt ning nende lähim sugulasrahvas oli nüüdseks samuti väljasurnud merjalased.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Muromlaste rahvas arenes arvatavasti välja tekstiilkeraamika kultuuri kandjatest ning jõudis oma ajaloolisele asualale juba II aastatuhande viimasel veerandil eKr.[1] Omapärasused kultuuris hakkasid Muromimaal esinema umbes 3. sajandil pKr.[2] Seda on näha ehetest ning tööriistadest, mis erinesid naabruses elavate merjalaste omadest.

Muromi kultuur puhkes õitsele viikingiajal, mil Muromimaalt läbisõitvad varjaagid (viikingid) tihti kohalikega kauplesid. Sagedat kauplemist soodustas muromlaste geograafiline asend - koos Volga Bulgaariaga oli Muromimaa Araabia ja Skandinaavia vahel liikumiseks soodsas kohas.[1] Samas langesid muromlased järk-järgult viikingite kaudse mõju alla ning 9. sajandi Vana-Vene kroonikates mainitakse neid ühe rahvana, kes Rjuriku riigi koosseisus elas.[2]

10. sajandist peale on jälgi esimeste slaavlaste rändest muromlaste aladele,[3] kuigi slaavi päritolu Vladimiri-Suzdali vürstiriik tekkis selles piirkonnas alles 11. sajandil. Suzdali vürstid kutsusid slaavlasi oma riiki juurde, et asustada piirimaid rändrahvaste vastu, ning muromlased hakkasid järk-järgult vene rahva sekka assimileeruma.[1] Tõenäoliselt oli sulandumine rahumeelne ning toimus kaubanduse ja üksteisega tiheda läbikäimise toel kogu keskaja jooksul. Alguses elasid venelased linnades ning muromlased maakohtades või oma väikestes asulates.[1][4] Alates 10. sajandist jääb muromlaste mainimine allikates haruldaseks, kuigi arvatavasti sälitasid nad oma keele kõige hiljemalt 16. sajandini.[1][5] Tõenäoliselt andis viimase hoobi muromlaste kultuurile võitlus Vladimiri-Suzdali vürstiriigi ja Kaasani kaganaadi vahel muromlaste kodumaa pärast 12.–15. sajandil ning kolmeaastane sõda 1467-1469.[1][3]

Pärand[muuda | muuda lähteteksti]

Kuigi muromlastest ei ole jäänud väga palju kirjalikke jälgi, on muromlaste mõju nende endisel kodumaal siin-seal tunda. Vladimiri oblastis olev Muromi linn on saanud oma nime muromlaste rahva järgi.[6] Samuti on mitmed kohanimed, eriti veekogude nimed, tihti üle võetud vene keelde muromlastelt.[7] Ka kahtlustatakse, et muromi keel on mõjutanud ümbritsevaid keeli, näiteks vene keelele võõras učnu + inf vorm võib keeleteadlase Penkova meelest jõuda vene keelde muromi keele mõjul.[8] Piirkonnast leitakse jätkuvalt mõnikord muromlaste kalmeid koos rikkalike ehetega.[9] Muromlasi on uurinud mitmed ajaloolased, sealhulgas Jevgeni Rjabinin.[1] Ajaloolane Mäesalu väidab ka, et vene müütiline rahvuskangelane Ilja Muromets oli tõenäoliselt muromlane.[1]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 1,6 1,7 Ain Mäesalu (16.12.2020). "Merjalased, muromlased, meštšeralased – Venemaa hääbunud soomeugrilased". ERMi hõimuklubi.
  2. 2,0 2,1 Enn Haabsaar (07.08.1998). "Ehe vaade eesti ja vene varasemale ajaloole". Sirp. {{netiviide}}: puuduv või tühi |url= (juhend)
  3. 3,0 3,1 Braden K. (2020) Pre-Slavic Minority Languages and Geographic Names in Northwest Russia. In: Brunn S., Kehrein R. (eds) Handbook of the Changing World Language Map. Springer, Cham. https://doi.org/10.1007/978-3-030-02438-3_11
  4. Haarmann, Harald. "The soul of Mother Russia: Russian Symbols and Pre-Russian Cultural Identity." ReVision, vol. 23, no. 1, summer 2000, p. 6. Gale General OneFile, link.gale.com/apps/doc/A66355314/ITOF?u=fub&sid=bookmark-ITOF&xid=dd3b921e.
  5. Heiki Suurkask (06.07.2014). "Soome-ugri rahvad, kellest sa tõenäoliselt isegi kuulnud ei ole". Delfi.
  6. Jaanus Piirsalu (30.10.2010). "Julia Aug näitab Tallinnas, millega ta lummas Tarantinot". EPL. {{netiviide}}: puuduv või tühi |url= (juhend)
  7. В.В.Бейлекчи (2008). О ФИННО-УГОРСКИХ ТОПОНИМАХ В МУРОМСКОМ ПООЧЬЕ.
  8. Yana A. Penkova (2021) Middle Russian Future Periphrastic Constructions in the Light of Language Contacts, Scando-Slavica, 67:1, 43-64, DOI: 10.1080/00806765.2021.1901241
  9. "Venemaal leiti haruldane muromlaste matusekoht". Maavald. 27.05.2010.