Saarlased

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Disambig gray.svg  See artikkel räägib Saaremaa põliselanikest; saarlaste all võidakse mõista ka Saaremaa mis tahes elanikke või mis tahes saare elanikke. Ajalehe kohta vaata artiklit Saarlane.

Saarlased on Läänemere saare Saaremaa (Eesti) põlisasukad.

Aastal 1241 sõlmitud leping Liivi ordu, Saare-Lääne piiskopkonna ja saarlaste vahel

Nad olid juba muinasajal tuntud uljaste meremeestena.

13. sajandi lõpus kirjutatud Liivimaa vanem riimkroonika kirjeldab Liivimaa ristisõja eelseid saarlasi järgnevalt: "Saarlased on õelad paganad, nad on kuralaste naabrid. Nende maa on ümbritsetud merega, mitte kunagi ei karda nad suurt sõjaväge; suvel, see on meile teada, laastavad nad ümbritsevaid maid, kuhu nad merd mööda tulla saavad. Nad on palju sõjasaaki võtnud kristlastelt ja paganatelt. Nende suurim jõud on laevad."[1]

Saaremaal räägivad vanemad inimesed eesti keele saarte murret, nooremate hulgas on levinud saare aktsent. Saaremaal kõneldakse saarte murde Anseküla, Jämaja, Kihelkonna, Kaarma, Karja, Püha, Valjala, Jaani ja Pöide murrakut. Seda murrakute rühma nimetatakse rahvakeeles saare keeleks.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Liivimaa vanem riimkroonika. 2003. Tõlkinud ja kommenteerinud Urmas Eelmäe. Värsid 357–366, lk 24

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Edgar V. Saks. Saarlaste kaebekiri paavstile. Võitleja, detsember 1967, nr. 12, lk. 7.