Meštšeralased

Allikas: Vikipeedia

Meštšeralased (vene keeles Мещёра) oli soomeugri hõim, kes elas 16. sajandini Venemaal Okaa ja Kljazma jõe vahel metsade, soode ja järvede rohkel alal, mida tänini nimetatakse Meštšora tasandikuks.

Esimese Vene kirjaliku allikana nimetas meštšeralasi 13. sajandist pärinev Tolkovaja Paleja. Neid mainiti mitmes hilisemas Vene kroonikas kuni 16. sajandi alguseni. See erineb suuresti meštšeralaste sugulasrahvastest merjalastest ja muromlastest, kes nähtavasti assimileeriti idaslaavlaste hulka 10.–11. sajandiks.

Moskva vürst Ivan II nimetas oma testamendis 1358. aastal Meštšerka küla, milla ta oli ostnud meštšeralaste pealikult Aleksander Ukovitšilt. Nähtavasti oli küla pööratud vene õigesusku ning oli Moskva vürstiriigi vasall.

Meschiera nime all mainiti meštšeralasi (koos Mordua, Sibiri ja mõne raskesti tuvastatava rahvaga) veneetslase Fra Mauro kaardil "Venemaa provints", mis pärineb umbkaudu 1450. aastast.[1]

Mitmed dokumendid nimetavad meštšeralasi seoses Ivan Groznõi Kaasani-kampaaniaga 16. sajandil. Need allikad nimetavad Meštšera riiki (mida tuntakse tingliku nime all Temnikovi Meštšera selle keskse linna Temnikovi järgi), mille assimileerisid mordvalased ja tatarlased. Vürst A. M. Kurbski kirjutas, et Meštšera maadel kõneldi mordva keelt.

Okaa jõeorust paistab meštšera kultuur olevat kadunud juba 11. sajandiks. Soises põhjaosas meštšeralased säilisid ning võtsid vastu õigeusu. Meštšera ülikkond vahetas usku ja assimileerus nähtavasti 13. sajandiks, kuid lihtrahvast kütid ja kalurid hoidsid oma keelt ja uskumusi kauem alal. 16. sajandil rajati Radovitskisse Püha Nikolai klooster, et pöörata kristlusse viimased Meštšera paganad. Venemaa vürstisugu Meštšerskid peab end pärinevaks nende soomeugri hõimude algsete valitsejate seast.

Meštšera keelest pole säilinud kuigi palju peale kohanimede. Oletatavasti kuulus see mordva keelte hulka, ehkki selles on ka kaheldud.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. "Tuti questi populi, çoè nef, alich, marobab, balimata, quier, smaici, meschiera, sibir, cimano, çestan, mordua, cimarcia, sono ne la provincia de rossia"; item 2835 in: Fra Mauro's World Map, ISBN 2-503-51726-9 ; ka veebiloendis