Komid
Komid on soome-ugri rahvas, kelle põline asuala jääb Euroopas Uurali mägedest läände Võtšegda, Petšora ja Kama jõe valglasse. Komid jaotuvad sürja- ja permikomideks.
Komide praegusest asualast jääb enamik Venemaa Föderatsiooni Komi vabariiki ning Permi kraisse, kuid komide asuala ulatub ka Handi-Mansimaale, Jamali poolsaarele ja Koola poolsaarele.
Arvukus[muuda | muuda lähteteksti]
Alates Nõukogude Liidu lagunemist on komide hulk kiiresti vähenenud. Kui 1989. aasta rahvaloenduse andmete põhjal oli komisid u 500 000, siis aastal 2010 oli neid u 320 000.
Eestis elas 2011. aasta rahvaloenduse andmetel 95 komi ja 19 permikomi.[1]
1979 | 1989 | 2002 | 2010[2] | |
---|---|---|---|---|
sürjakomid | 327 000 | 345 000 | 293 000 | 228 235 |
permikomid | 151 000 | 152 000 | 125 000 | 94 456 |
kokku | 478 000 | 497 000 | 418 000 | 322 691 |
Keel[muuda | muuda lähteteksti]
Enamik komisid kõneleb komi keelt, mis kuulub koos udmurdi keelega soome-ugri keelte Permi keelte rühma. Viimastel aastakümnetel on kasvanud emakeelena vene keelt kõnelevate komide hulk ja osatähtsus kõikidest komidest.
Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]
- Indrek Jääts. Etnilised protsessid Vene impeeriumi siseperifeerias 1801–1904. Komi rahvuse sünd, Dissertationes Ethnologiae Universitatis Tartuensis. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2005.
- Indrek Jääts. Rännakud ööpoolsetesse maadesse : üheksa reisikirjeldust Vene Põhjala endistelt ja praegustelt soome-ugri aladelt. Tallinn : Pegasus, 2011. ISBN 9789949472390
- Piret Koosa. Õigeusk kaasaegses komi külas. Tartu : Tartu Ülikooli Kirjastus, 2010. ISBN 9789949194735
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
![]() |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Komid |