Õnnetus
Õnnetus on ootamatu ja ettekavatsemata sündmus, mis põhjustab kellelegi või millelegi kahju. Tehnilisi õnnetusi, sealhulgas liikluses, nimetatakse ka avariideks. Õnnetused erinevad mõju ulatuselt ja tugevuselt, eriti suuri õnnetusi nimetatakse katastroofideks. Samas juhtuvad õnnetused ka üksikisikute igapäevaelus, selliseid õnnetusi vaadeldakse ühiskondlikul tasandil sotsiaalhoolekandes ja rahvatervises.
Liigitus
[muuda | muuda lähteteksti]Tehniliste õnnetuste hulka kuuluvad näiteks gaasiavariid, vee- ja kanalisatsiooniavariid, ehitiste jt rajatiste varingud, aga ka tuumaõnnetused. Tehniliste õnnetuste palju tähelepanu pälviv alaliik on liiklusõnnetused, mida tavaliselt liigitatakse transpordiliigi järgi (laevaõnnetus, lennuõnnetus) - või kitsamalt transpordivahendi liigi järgi (autoõnnetus, bussiõnnetus, trammiõnnetus). Mõnikord liigitatakse tehnilisi õnnetusi ka toimumiskoha järgi, näiteks mereõnnetused ja kosmoseõnnetused toimuvad enamasti seoses transpordivahendite või muu tehnikaga. Samuti kuuluvad tehniliste õnnetuste hulka mitmesugused lekked ja muud reostusjuhtumid, kus inimese tehniline tegevus viib looduse reostumiseni: naftareostus, tuumareostus, mitmesuguste kemikaalide tahtmatud lekked tööstuses ja jäätmelekked jäätmekäitluses.
Loodusõnnetusteks nimetatakse inimühiskonda mõjutavaid looduslike protsesside ilminguid nagu maavärinad, vulkaanipursked, taifuunid, tornaadod, orkaanid, maastikupõlengud eri biotoopides (nt metsas, rabas ja rohumaadel), üleujutused, laviinid, maalihked, pinnasevaringud jms. Paljusid neist kutsutakse ekstreemseteks ilmastikunähtusteks.
Mõnikord kirjeldatakse õnnetusi ka valdkonna järgi, näiteks spordiõnnetused, kaevandusõnnetused, tööõnnetused.
Põhjused ja vastutus
[muuda | muuda lähteteksti]Enamasti põhjustab tehnilisi õnnetusi kas otsene või kaudne inimtegevus: transpordivahendi juhi käitumine, tehnilise vahendi tootja ebapiisav kvaliteedikontroll või tehniliste nõuete rikkumine vms. Siiski võivad tehnilise õnnetuseni viia ka looduslikud protsessid nagu ilm.
Loodusõnnetused leiavad enamasti aset inimtegevusest sõltumatult, näiteks vulkaanipurskeid, maavärinaid ja taifuune ei ole inimesed seni teadaolevalt esile kutsunud. Samas võib mõnd tüüpi loodusõnnetusteni viia inimtegevuse suuremahuline mõju loodusele. Selliste loodusõnnetuste hulka kuuluvad maalihked ja varingud, mis võivad tekkida ehitustegevuse või kaevandamise tagajärjel, kuid ka põhjavee ulatusliku tarbimise tõttu maa alla kujunevate tühemike kokkuvarisemisel. Väikesemahulise mõjuga inimtegevus võib tingida väiksemaid loodusõnnetusi nagu laviinid ja kivivaringud mägedes. Mõnd tüüpi loodusõnnetuste (nt maastikupõlengute) sagedust tõstab ka inimtekkeline globaalne kliimamuutus.
Õnnetuste ärahoidmise, ennetamise ja tagajärgede piiramisega tegelevad mitmesugused inimtegevuse valdkonnad nagu riskihaldus, ohutustehnika, rahvatervis jts.
Inimeste põhjustatud õnnetuste korral võib tekkida küsimus juriidilisest ja moraalsest vastutusest. Õnnetustega seotud vastutust käsitlevad tegelevad eelkõige õigus (nii kui ka õiguslikke vahekordi praktiliselt määratlev õigus kui ka teoreetiline õigusteadus ja õigusfilosoofia), kindlustus (õnnetusjuhtumikindlustus), eetika ja religioon. Selles kontekstis kasutatakse tavaliselt terminit õnnetusjuhtum, mida igas valdkonnas defineeritakse mõnevõrra erinevalt.