Silvio Berlusconi

Silvio Berlusconi
Sünniaeg	29. september 1936 (86-aastane) Milano (Itaalia)
Amet	poliitik
Autogramm

Silvio Berlusconi [s'ilvio berlusk'ooni] (sündinud 29. septembril 1936) on Itaalia ettevõtja, meediaimpeeriumi omanik ja paremtsentristlik poliitik, Itaalia peaminister alates 8. maist 2008 kuni 12. novembrini 2011. Ta oli peaminister ka aastatel 1994–1995 ja 2001–2006. 2019. aastast on ta Euroopa Parlamendi liige.

Berlusconi juhib 2007. aastal alguse saanud parteid, mille itaaliakeelne nimi on Il Popolo della Libertà (lühendatult PdL). Ametlikult asutati partei 2009. aastal, mil Berlusconi varasema partei Forza Italiaga liitus Rahvuslik Allianss.

Berlusconi sai kiiresti Itaalia üheks juhtivaks ettevõtjaks. Ta alustas elamuehitusest, kuid suundus raadio, televisiooni, filmi ja kino alale. Ta omandas aastal 1986 ühe Itaalia hinnatuimatest jalgpalliklubidest AC Milan ja 1988 suurima kaubamaja La Standa. Ehitanud üles äriimpeeriumi Fininvest, muutis ta oma Milanos paikneva survegrupi Forza Italia parteiks.

Aastal 1981 sai avalikult teatavaks Berlusconi kuulumine vabamüürlaste looži P2 .

Koos föderalistliku Põhja Liigaga ja parempoolse Rahvusliku Alliansiga võitis ta märtsis 1994 toimunud parlamendivalimistel kindla enamuse. 27. aprillist 1994 kuni 17. jaanuarini 1995 oli ta esimest korda Itaalia peaminister. Tema valitsus sattus varsti raskustesse ning väidetav ärihuvide ja poliitiliste kohustuste konflikt sundis teda tagasi astuma.

Detsembris 1995 pälvis Silvio Berlusconi pistiseandmise eest 16-kuulise vanglakaristuse. Aprillis 1996 juhtis Berlusconi üldvalimistel edutult paremtsentristlikku koalitsiooni ja sattus uuesti kohtu alla, süüdistatuna altkäemaksudes ja maksupettustes. Veebruaris 1998 vabastati ta maksupettuse süüdistustest, aprillis valiti Forza Italia liidriks.

Silvio Berlusconi (2005)

11. juunist 2001 kuni 2. maini 2006 oli Berlusconi uuesti Itaalia peaminister. Kaotanud aprillis 2006 valimistel Romano Prodi juhitud vasaktsentristlikule valimisliidule L'Unione, keeldus ta kaua aega oma valimiskaotust tunnistamast. Olles lõpuks 2. mail 2006 esitanud avalduse ametist lahkumiseks, jäi ta president Carlo Azeglio Ciampi palvel edasi peaministri kohusetäitjaks. 17. mail 2006 andis Berlusconi võimu üle Romano Prodi valitsusele.

2008. aasta ennetähtaegsetel valimistel saavutas võidu Forza Italia, Rahvusliku Alliansi ning Põhja Liiga baasil moodustatud valimisnimekiri, mis saavutas 344 kohta parlamendi alamkoja 630 kohast. Berlusconist sai taas peaminister.

2010. aasta juuni lõpus kaotas Berlusconi koalitsioon enamuse alamkojas, pärast seda kui Berlusconiga tülli läinud ja PdList välja heidetud Gianfranco Fini toetajad moodustasid uue 33-liikmelise parlamendifraktsiooni.

2010. aastal alustati uuesti uurimist, mille käigus kontrollitakse Silvio Berlusconi ja tema poja Berlusconi meediaimpeeriumi Mediaseti juhtimisel 2003. ja 2004. aasta tehtu aruandlust. Mediasetile kuuluvad kolm põhilist üleriigilist Itaalia erakanalit .

Välislingid

• Berlusconi mängis Merkeliga peitust, Elu24, 19. november 2008
• Priit Pullerits. Ebakorrektne vembumees, Postimees, 14. november 2009
• Heiki Suurkask. Analüüs: Berlusconi – mees, keda vasakleer ei salli, kuid 17 miljonit itaallast valib, epl.ee, 3. detsember 2009
• Kristel Kaaber, Oudekki Loone. Internet tuleb Berlusconi vastu tänavale, epl.ee, 3. detsember 2009

Eelnev Carlo Azeglio Ciampi	Itaalia peaminister 1994–1995	Järgnev Lamberto Dini
Eelnev Giuliano Amato	Itaalia peaminister 2001–2006	Järgnev Romano Prodi
Eelnev Renato Ruggiero	Itaalia välisminister 2002	Järgnev Franco Frattini
Eelnev Romano Prodi	Itaalia peaminister 2008–2011	Järgnev Mario Monti