Carlo Azeglio Ciampi

Carlo Azeglio Ciampi
Sündinud	9. detsember 1920 Livorno (Itaalia kuningriik)
Surnud	16. september 2016 (vanus 95)
Amet	poliitik, pankur
Autasud	Karl Suure auhind, Soome Valge Roosi Rüütliordu suurrist ketiga, Collar of the Order of Pope Pius IX, Grand Star of the Decoration for Services to the Republic of Austria, Grand Cross of the Order of the White Double Cross‎, Collar of the Order of the Star of Romania, Grand Cross with Collar of the Order of the Three Stars, Grand Cross of the Order of the Bath, Valge Kotka orden, Grand Order of King Tomislav, Maarjamaa Risti teenetemärgi kett, Xirka Ġieħ ir-Repubblika, Grand Cross of the Order of the Southern Cross, Grand Collar of the Order of Prince Henry, Medal of the Oriental Republic of Uruguay, Grand Cross of the Order of Saint-Charles, National Maltese Order of Merit
Autogramm

Carlo Azeglio Ciampi (9. detsember 1920 Livorno – 16. september 2016 Rooma) oli Itaalia poliitik, Itaalia kümnes president. Ta oli presidendi ametikohal 13. maist 1999 kuni 10. maini 2006.

Ta jõudis olla ka Itaalia peaminister, turismi- ja meelelahutusminister, siseminister ning rahandusminister.

Elulugu

1941 kaitses ta Pisas olevas ülikoolis Scuola Normale Superiore bakalaureusekraadi vanakreeka kirjanduse ja klassikalise filoloogia alal. Tema bakalaureusetöö käsitles 2. sajandi vanarooma intersoolist sofisti Favorinust.

Teise Maailmasõja ajal kutsuti Ciampi Itaalia sõjaväkke ja ta teenis leitnandina Albaanias. 8. septembril 1943 sõlmis Itaalia Cassibile vaherahu ja astus sõjast välja, kuid Saksamaa okupeeris seepeale Põhja-Itaalia ja moodustas seal Itaalia Sotsiaalse Vabariigi. Ciampi tuli Itaaliasse tagasi, läks salaja okupeeritud Põhja-Itaaliasse, astus seal vabariiklikku ja sotsialistlikku parteisse Partito d'Azione ja osales antifašistlikus liikumises.

1946 pälvis ta Pisa Ülikoolist bakalaureusekraadi õigusteaduse alal ja asus tööle Itaalia Pangas. Samal aastal abiellus ta Franca Pillaga, kellega oli abielus 70 aastat. Neil oli kaks last.

Ciampi astus ametiühingusse, mille liikmeks jäi 1980. aastani.

1960 kutsuti ta tööle Itaalia Panga keskadministratsiooni. Seal sai ta 1973 panga peasekretäriks, 1976 peadirektori asetäitjaks ja 1978 peadirektoriks. Oktoobris 1979 nimetati ta Itaalia Panga kuberneriks ja riikliku rahavahetusbüroo presidendiks. Neid ametikohti täitis ta kuni 1993. aastani.

28. aprillist 1993 kuni 10. maini 1994 oli Ciampi Itaalia peaminister ning ühtlasi turismi- ja meelelahutusminister, ühtlasi alates 19. aprillist 1994 Itaalia siseminister. Ta juhtis tehnokraatide valitsust ja oli esimene Itaalia peaminister rohkem kui sajandi vältel, kes oli tulnud väljastpoolt parlamenti.

17. juulist 1996 kuni 13. maini 1999 oli Ciampi Itaalia rahandusminister. Sellel ametikohal valmistas ta ette Itaalia ühinemise eurotsooniga. Ta valis isiklikult välja üheeurose mündi rahvusliku poole kujunduse (ülejäänud müntide rahvusliku poole kujundus valiti televisioonihääletuses ministeeriumi ettevalmistatud kandidaatide vahel). Üheeurosele valis Ciampi Leonardo da Vinci joonistatud Vitruviuse mehe. Vitruviuse mees sümboliseerib tema sõnul asjaolu, et inimene peab olema kõigi asjade mõõt ning et raha peab olema inimese teenistuses, mitte vastupidi.

13. mail 1999 valiti Carlo Azeglio Ciampi presidendivalimistel Itaalia presidendiks. Võit tuli juba esimese voorus suure ülekaaluga. Esimeses voorus valituks osutumiseks oli vaja koguda 2/3 hääli ning Ciampi sai 1010 valijamehe häälest 700.

Presidendina ei olnud Ciampi seisukohad lähedased Vatikani ja katoliku kiriku omadele. Selles osas erines ta oma religioossest eellasest Oscar Luigi Scalfarost. Ciampi rõhutas suhteliselt palju patriotismi olulisust. Itaalias on see ebatavaline, sest fašismi ajal üleskutseid patriotismile kuritarvitati.

10. veebruaril 2006 kuulutas Ciampi korraldava riigi riigipeana avatuks 2006. aasta taliolümpiamängud Torinos.

Ciampi sekkus päevapoliitikasse suhteliselt vähe. Seevastu rääkis ta sageli üldistest põhimõtetest, väljendades niimoodi oma seisukohta ilma liigselt pealetükkivaks muutumata. Tema sõnavõtud käsitlesid sageli kõigi erakondade vajadust järgida põhiseadust ja jääda poliitilistes väitlustes viisakaks. Üldiselt toetasid teda kõik parlamendis esindatud erakonnad. Seetõttu tekkis küsimus, kas peaks talle 2006. aastal andma teise ametiaja. Kuid selle Ciampi välistas. «Ühtki eelmisest 9 presidendist pole tagasi valitud. Minu arvates on see mõistlik reegel. Ma parem ei riku seda.»

2004 pälvis Ciampi Maarjamaa Risti ketiklassi teenetemärgi.

Autasud ja aunimetused

• Itaalia Vabariigi suur teeneterist (1982)
• Saksamaa Liitvabariigi suur teeneterist (1986)
• Auleegioni komandör (1985)
• Tõusva Päikese ordeni suurkett (Jaapan, 1993)
• Napoli aukodanik (1995)
• Leipzigi Ülikooli majandusteaduskonna audoktor (2001)
• Riikliku ordeni Cruzeiro do Sul Suurrist (Portugal)
• Maarjamaa Risti ketiklassi teenetemärk (2004)
• Karl Suure auhind (2005)
• École Normale Supérieure'i audoktor (2005)
• Oxfordi ülikooli tsiviilõiguse audoktor (2005)

Eelnev: Giuliano Amato	Itaalia peaminister 1993–1994	Järgnev: Silvio Berlusconi
Eelnev: Oscar Luigi Scalfaro	Itaalia president 1999–2006	Järgnev: Giorgio Napolitano