Olaf Kuuli
Olaf Kuuli (9. detsember 1929 Tallinn – 12. august 2012) oli Eesti ajaloolane.
Ta lõpetas 1947. aastal Tallinna 1. Keskkooli[1] ja 1955. aastal Tartu Riikliku Ülikooli ajaloo erialal. Ajaloodoktor aastast 1974.
Kuuli töötas aastail 1959–1965 EKP Partei Ajaloo Instituudi teadurina, siis 1968–1992 Tallinna Pedagoogilise Instituudi (Tallinna Pedagoogikaülikooli) õppejõuna, kus oli aastail 1971–1976 kateedrijuhataja, professor 1975.[2]
Tema peamised uurimisvaldkonnad olid Eestimaa Kommunistliku Partei ajalugu ja vasakpoolsete liikumiste ajalugu kahe maailmasõja vahelises Eestis.
Kuuli oli 1951. aastast alates NLKP, hiljem Eesti Sotsiaaldemokraatliku Tööpartei liige. [3]
Teoseid[muuda | muuda lähteteksti]
- "Internatsionaalses rivis: Kommunistliku Noorsoo Internatsionaali Eesti sektsiooni võitlusteest aastail 1920–1940". Kaasautor Vello Toom. Tallinn 1970
- "Vapsidest Isamaaliiduni: fašismi ja fašismivastase võitluse ajaloost kodanlikus Eestis." Tallinn 1976
- "Sotsialistid ja kommunistid Eestis 1917–1991". Tallinn 1999
- "Stalini-aja võimukaader ja kultuurijuhid Eesti NSV-s (1940–1954)". Tallinn 2007.
- "Fontanka ja Moika vahel: Eesti kommunistide sisetülidest aastail 1919–1938". Tallinn 2010. ISBN: 9789949213627
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Gustav Adolfi Gümnaasium, vilistlased – https://web.archive.org/web/20111217172014/http://eheluba.havike.eenet.ee/muuseum/?Vilistlased:1946_-_1990:1947.
- ↑ Eesti entsüklopeedia, 5. kd, Tallinn 1990, lk 255; Riigikogu Toimetiste autorid – http://www.riigikogu.ee/rito/index.php?id=11847&highlight=%C3%B6konomist&op=archive2.
- ↑ Eesti entsüklopeedia, 5. kd, Tallinn 1990, lk 255; http://www.riigikogu.ee/rito/index.php?id=11847&highlight=%C3%B6konomist&op=archive2.