Mine sisu juurde

Meetrikaraamat

Allikas: Vikipeedia

Meetrikaraamat ehk meetrika (ladina keeles matricula) on register, kuhu kantakse ajalises järjestuses inimeste sünnid, surmad ja perekonnaseisu muutused. Tänapäeval on meetrikaraamatud genealoogiliste uuringute peamine allikas.

Esimesena juurutas kõigi sündide registreerimise Hispaania kardinal Francisco Jiménez de Cisneros 1497, esialgu Toledos, mis tollal oli üks Hispaania suurimaid linnu. 1503 käskis paavst pidada üldist ristimiste ja laulatuste registrit. Varaseim õigeusu meetrikaraamat pärineb 1722. aastast.

Kui selliseid andmeid registreerib kirik, siis nimetatakse vastavat raamatut kirikuraamatuks. Poola valitsusajast on säilinud arhiivides ka Lõuna-Eesti alade Leedu meetrika[1].

Meetrikaraamatud Eestis

[muuda | muuda lähteteksti]

Eesti evangeelne luteri kirik pidas meetrikaraamatut alates 17. sajandist.[2].

  • Sünnimeetrikais on märgitud lapse sünni ja ristimise aeg, vanemate elukoht (mõis ja majapidamine), lapse nimi, vanemate nimed koos seisuse ja ametiga ning vaderite nimed.
  • Abielumeetrikasse on sisse kantud laulatuse kuupäev, peigmehe ja pruudi nimed, elukohad, vanused ja abiellujate vanemate nimed.
  • Surmameetrikasse on kirjutatud surma ja matuse aeg, lahkunu viimane elukoht, nimi, seisus või amet, sünnikoht, vanus, sugu, perekonnaseis ja surma põhjus[3].

Alates 1. juulist 1926 hakati Eestis meetrikaraamatute alusel koostama perekonnaseisuakte.[2]

  1. Vassili Dorošenko, Estonica Leedu meetrika aktides, Eesti NSV Teaduste Akadeemia Toimetised Ühiskonnateaduste seeria, 7 kd, 1958, nr. 4, lk 319–327
  2. 2,0 2,1 Eesti entsüklopeedia. 12. köide: Eesti A–Ü. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2003, lk 331.
  3. Meetrikaraamatud, Saaga

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]