Libertarism

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel räägib üksikisiku maksimaalse vabaduse pooldamisest ühiskonnas; vaba tahte jaatamise ja determinismi eitamise kohta vaata artiklit Libertarism (metafüüsika)

Libertarism (ladinakeelsest sõnast liber, 'vabadus') on poliitiline filosoofia, mis kaitseb ideed, et isikud peaks olema vabad oma isikut ja omandit puudutavates otsustes, kuni need otsused või nende tagajärjed ei riku teiste isikute samasuguseid vabadusi. Libertarismi tähtsaimad märksõnad on üksikisiku vabadus, poliitiline vabadus ja vabatahtlik kaasatus. Libertarismi eesmärgiks on minimaliseeritud valitsus või üldse selle puudumine. Libertarismi pooldajaid nimetatakse libertaarideks või libertaarlasteks.

Libertaaride aluspõhimõtteks on inimtegevuse vabatahtlikkus ja tuginemine konsensusele. Nad väidavad, et iga katse (või selle ähvardus) kasutada jõudu teise isiku või tema omandi vastu, aga ka pettus, on nende põhimõtete rikkumine. Mõni libertaar väidab, et iga katse kasutada jõudu on ebamoraalne. Teised toetavad piiratud hulgal valitsust, mis tegutseb minimaalselt, et kindlustada mõningaid väikeseid makse ja eeskirju, mille kohta nad arvavad, et see on vajalik, et kindlustada suurim individuaalne vabadus. Jõu kasutamine ei ole negatiivne, kui see on suunatud agressiooni vastu (nagu näiteks loata sisenemine või vägivald). Libertaaridele on eetika alus sisemine vastutustunne ja nad vastandavad end heaoluriigi mudelile, sest nad usuvad, et kellegi sundimine millekski on eetiliselt vale, lõppkokkuvõttes takistav või mõlemad korraga.

Libertarism on vastandiks autoritarismile, aga riigiteoorias ka heaoluühiskonnale, kus vastavalt sotsiaaldemokraatlikele ideedele on valitsusel oluline osa ühiskonna elu suunamisel. Libertarismi on peetud ka konservatiivse riigikäsitluse äärmuslikuks vormiks, kus riigi osatähtsust vähendatakse peaaegu nullini.

Seejuures ei ole libertarism liikumisena ühtne. Sellel on mitmeid vorme, sealhulgas libertaarsotsialism.

Eesti keeleruumis on sõna 'libertarism' kasutamine üsna hiline nähtus ning levinud peamiselt ameerika inglise keele mõjul. Siin on tavaliselt selle filosoofia kohta kasutatud katusmõistet 'liberalism', seostades libertaarseid põhimõtteid eelkõige klassikalise liberalismiga.

Sõna päritolu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Mõiste libertarian võeti inglise keeleruumis kasutusele valgustusaja vabamõtlejate poolt, märkimaks neid, kes uskusid vabasse tahtesse ja vastandusid seega determinismile. Esimene kirjalik mõiste kasutus oli aastal 1789, kui William Belsham kasutas seda arutledes vaba tahte ja determinismile vastandumise üle.

Filosoofia[muuda | redigeeri lähteteksti]

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Libertaristlikud erakonnad üle maailma[muuda | redigeeri lähteteksti]

Libertarism Eestis[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]