Heaoluriik

Allikas: Vikipeedia

Heaoluriik ehk sotsiaalriik on riik, mis garanteerib kodanikele poliitilised ja sotsiaalsed õigused. Riik otseselt ei sekku turumajandusse, kuid vähendab ühiskonna liikmete vahelist sotsiaal-majanduslikku ebavõrdsust maksu-, majandus- ja sotsiaalpoliitikaga, st ühendab turumajanduse sotsiaalse õiglusega. Samuti tagab ta inimestele nende loomupärastele eeldustele ja rahakoti paksusele vaatamata võrdse võimaluse osa võtta ühiskonna üldisest heaolust. Esimene tuntud heaoluriik oli Suurbritannia (Beveridge'i plaan 1945. aastal). Heaoluriigi tekkega on kaasnenud ka üldise elatustaseme tõus ning suurenenud ühiskonnas keskklass.

Üldised heaoluriiki iseloomustavad tunnused on:

  • vaesuse leevendamine
  • sotsiaalse tõrjutuse vähendamine
  • aktiivne kodanikuühiskond
  • ametiühingute rolli tähtsustamine palga- ja töötingimuste läbirääkimistel
  • igale indiiviidile tasuta võimetekohase hariduse tagamine
  • inimestevahelise sallivuse ideaal ja inimõiguste kaitse
  • inimestevahelise koostöö ideaal hea ja inimväärse elu nimel
  • sotsiaalpoliitikas hoolivuse põhimõte, aidata ühiskonnas nõrgemaid järgi
  • heaoluriigi õigused on posiitivsed õigused, sest need suurendavad kodaniku võimet iseendaga toime tulla
  • progressiivne tulumaks võrdsete võimaluste tekke eelduseks ja heaoluriigi finantseerimiseks
  • sotsiaalsete probleemide lahendamine lähtudes võrdsuse ideaalist

Heaoluriigi poliitikat edendavad sotsiaaldemokraatlikud parteid. Põhiline poliitiline filosoofia on sotsiaalliberalism, kolmas tee ehk modernne sotsiaaldemokraatia.

Eesti Vabariigi põhiseaduse §-s 10 osundab sotsiaalriiklusele viide õigustele, mis on põhiseadusega kooskõlas ja vastavad sotsiaalse õigusriigi põhimõttele.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]