Lehtkapsas

Allikas: Vikipeedia
Lehtkapsas
Boerenkool.jpg
Taksonoomia
Riik: Taimed Plantae
Hõimkond: Õistaimed Magnoliophyta
Klass: Kaheidulehelised Magnoliopsida
Selts: Kapsalaadsed Brassicales
Sugukond: Ristõielised Brassiacaceae
Perekond: Kapsasrohi Brassica
Liik: Kapsas Brassica oleracea
Teisend: Acephala
Ladinakeelne nimetus
Brassica oleracea var. acephala
L.

Lehtkapsas (Brassica oleracea grupp Acephala) on köögivili, millel on rohelised või purpurjad lehed, ning mille lehed ei moodusta kapsapead, ning millel (erinevalt brokolist ja lillkapsast) tarbitakse toiduks lehti, mitte õisikuid. Lehtkapsast peetakse lähedasemaks metsikutele kapsastele kui muid Brassica kodustatud vorme.

Liigi Brassica oleracea hulka loetakse ka mitmeid muid köögivilju, muuhulgas brokoli, lillkapsas ja brüsseli kapsas. Kultivaride grupp Acephala sisaldab samuti lehtkapsa erinevaid vorme, mis on aga geneetiliselt väga sarnased.

Lehtkapsa kõige levinumaks kahjuriks on kapsaliblikas (Pieris rapae).

Nimetused[muuda | muuda lähteteksti]

Lehtkapsa ingliskeelne nimetus borecole pärineb ilmselt hollandi keelest, kus boerenkool tähendab põllupidaja kapsas). Nimi kale meenutab taanikeelset sõna kål ja saksakeelset Kohl (mis aga tähistab mitmeid kapsasorte) ning šotikeelset nimetust càl. Kongo jõe valgalal ja Ida-Aafrikas (Tansaanias ja Keenias) kasutatakse taime kohta suahiilikeelset üldnimetust sukuma wiki, mis otsetõlkes tähendab "venita nädalat".

Välimus[muuda | muuda lähteteksti]

Mõned sordid võivad kasvada isegi 1,8–2 m kõrguseks; teised on pisemad, sümmeetrilised ja paremad söögitaimed. Paljud sordid on aga jämedad või vähe atraktiivse värviga, mõned koguni seedimatud. Enamik lehtkapsaid on kaheaastased taimed, mida kasvatatakse seemnest, mis välimuselt, suuruselt ja värvilt meenutavad kapsa seemneid.

Päritolu[muuda | muuda lähteteksti]

Kuni keskaja lõpuni, oli lehtkapsas üks populaarseim köögivili Euroopas. Käharad sordid eksisteerisid kõrvuti lamedaleheliste sortidega juba 4. sajandil eKr Kreekas. Neid vorme, mida antiikses Roomas nimetati Sabellia lehtkapsaks, peetakse tänapäevase lehtkapsa tõenäolisteks eellasteks. Tänapäeval saab lehtkapsaid eristada madala, keskmise või kõrge varrega sortideks, erinevate lehetüüpide järgi ja lehe värvuste järgi (värvused vahelduvad helerohelisest tumerohelise ja violettpruunini). Vene lehtkapsas levis kaubandusega Kanadasse ja sealt USA-sse 19. sajandil.

Kai-lan, mis on Brassica oleracea eraldiseisev kultivar, on laialt kasutatav hiina köögis, meenutab lehtkapsast välimuselt ja aetakse temaga kohati segi.

Kasutamine kulinaarias[muuda | muuda lähteteksti]

Lehtkapsas talub hästi külma ja muutub külma saades magusamaks ja maitsekamaks. Lehtkapsa õrnad lehed sobivad intensiivse maitsega lisandiks salatitele, eriti koos muude tugeva maitsega lisanditega, näiteks kuivalt röstitud maapähklid, sojakastmega röstitud mandlid, punase pipra helbed või seesami-põhised lisandid. Kombineerituna õli või sidrunimahlaga, muutub lehtkapsa maitse vähem intensiivseks.[1] Küpsetatuna või kuivatatuna omandab lehtkapsas kartulikrõpsu meenutavad omadused. Lehtkapsakrõpse tehakse peamiselt kähara lehega sortidest ning võidakse maitsestada soola ja muude maitseainetega. Jaapanis on populaarseks toidulisaks osutunud lehtkapsamahl (aojiru).

Toiteväärtus[muuda | muuda lähteteksti]

Tabelites on antud lisanditeta keedetud lehtkapsa toiteväärtus ja biokeemiline koostis.

Toitained[2]
Toitained Väärtus
100 g kohta
Kalorsus 28 kcal
Vesi 91,2 g
Süsivesikud 5,63 g
Kiudained 2 g
Suhkrud 1,25 g
Valgud 1,9 g
Tuhk 0,87 g
Lipiidid 0,4 g
Toiteelemendid[2]
Toiteelement Väärtus
100 g kohta
Kaalium (K) 228,0 mg
Fosfor (P) 28,0 mg
Kaltsium (Ca) 72,0 mg
Naatrium (Na) 23,0 mg
Magneesium (Mg) 18,0 mg
Raud (Fe) 0,9 mg
Tsink (Zn) 0,156 mg
Mangaan (Mn) 0.416 mg
Vask (Cu) 18 μg
Seleen (Se) 0,9 μg
Vitamiinid[2]
Vitamiin Väärtus
100 g kohta
A 681 μg RAE
B1 0,053 mg
B2 0,070 mg
B3 0,500 mg
B5 0,049 mg
B6 0,138 mg
C 41,0 mg
E 0,85 mg
Folaadid 13,0 μg
K 817,0 μg
Luteiin+
zeaksantiin
18,25 mg
Karoteen, beeta 8,17 mg

Lehtkapsas on väga palju beetakaroteeni, K- ja C-vitamiini ning rohkelt kaltsiumi. Lehtkapsas on kahe karotenoidi – luteiini ja zeaksantiini allikas.[3] Lehtkapsas, nagu ka brokoli ja mitmed muud taimed perekonnast Brassica, sisaldab eriti pärast tükeldamist või hakkimist sulforafaani (inglise keeles sulphoraphane), keemilist ühendit, millel on oluline vähivastane toime.[4]

Keetmine vähendab sulforafaani sisaldust, aurutamine, mikrolaineahjus kuumutamine ja segades praadimine aga olulist vähenemist ei põhjusta.[5] Nagu mitmed muud Brassica liigid, on lehtkapsas ka indool-3-karbinooli (inglise indole-3-carbinol) allikaks, mida peetakse kasulikuks ühendiks, kuna see toetab DNA parandamist rakkudes ja näib takistavat vähirakkude kasvu.[6][7] Lehtkapsast on leitud vaikusid, mida tuntakse sapphapete sidujatena (inglise bile acid sequestrants), mida on näidatud vähendavat kolesterooli taset ja rasvade omastamist toidust. Aurutamine suurendab seda toimet.[8]

Kasutus dekoratiivtaimena[muuda | muuda lähteteksti]

Ornamentaalne lehtkapsas

Mitmeid lehtkapsasorte kasvatatakse nende lehtede väljanägemise pärast, mis võivad leheroseti sisemises osas olla kas helevalged, punased, roosad, lavendlivärvi, sinised või violetsed. Dekoratiivne lehtkapsas on sama söödav kui muud sordid.[9]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Ravensthorpe, Michael (7. märts 2013). "The Health Benefits of Kale". Spiritfoods. Vaadatud 2. juuli 2013. 
  2. 2,0 2,1 2,2 ""USDA National Nutrient Database"". www.nal.usda.gov. Inglise.
  3. "Breeding Better Broccoli: Research Points To Pumped Up Lutein Levels In Broccoli". Science Daily. 8. november 2009. Vaadatud 5. september 2010. 
  4. Yuesheng Zhang; Callaway, Eileen C. (mai 2002). "High cellular accumulation of sulphoraphane, a dietary anticarcinogen, is followed by rapid transporter-mediated export as a glutathione conjugate". The Biochemical journal 364 (Pt 1): 301–307. PMC 1222573. PMID 11988104. 
  5. Warwick Medical School, University of Warwick (15. mai 2007). "Research Says Boiling Broccoli Ruins Its Anti Cancer Properties". 
  6. "Broccoli chemical's cancer check". BBC News. 7. veebruar 2006. Vaadatud 5. september 2010. 
  7. "How Dietary Supplement May Block Cancer Cells". Science Daily. 30. juuni 2010. Vaadatud 5. september 2010. 
  8. Talwinder Singh Kahlon, Mei-Chen M. Chiu, Mary H. Chapman (2008). "Steam cooking significantly improves in vitro bile acid binding of collard greens, kale, mustard greens, broccoli, green bell pepper, and cabbage". Nutrition Research 28: 351–357. doi:10.1016/j.nutres.2008.03.007. 
  9. Larkcom, Joy (1. juuni 2003). The Organic Salad Garden. frances lincoln ltd. pp. 30–32. ISBN 978-0-7112-2204-5. Vaadatud 30. august 2012. 

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]