Lehtkapsas

Allikas: Vikipeedia
Lehtkapsas
Boerenkool.jpg
Taksonoomia
Riik Taimed Plantae
Hõimkond Õistaimed Magnoliophyta
Klass Kaheidulehelised Magnoliopsida
Selts Kapsalaadsed Brassicales
Sugukond Ristõielised Brassiacaceae
Perekond Kapsasrohi Brassica
Liik Kapsas Brassica oleracea
Teisend Acephala
Ladinakeelne nimetus
Brassica oleracea var. acephala
L.

Lehtkapsas (Brassica oleracea var. acephala) on köögivili, millel on rohelised või purpurjad lehed. Lehtkapsa lehed ei moodusta kapsapead ja toiduks tarbitakse erinevalt brokolist ja lillkapsast tema lehti, mitte õisikuid. Lehtkapsast peetakse metsikule kapsale lähedasemaks kui muid kapsa kodustatud vorme.

Kultivaride grupp Acephala sisaldab lehtkapsa mitmeid erinevaid sorte, mis on aga geneetiliselt väga sarnased.

Lehtkapsa kõige levinumaks kahjuriks on kapsaliblikas (Pieris rapae).

Nimetused[muuda | muuda lähteteksti]

Lehtkapsa ingliskeelne nimetus borecole pärineb ilmselt hollandi keelest, kus boerenkool tähendab põllupidaja kapsast). Nimi kale meenutab taanikeelset sõna kål ja saksakeelset Kohl (mis aga tähistab mitmeid kapsasorte) ning šotikeelset nimetust càl. Kongo jõe valgalal ja Ida-Aafrikas (Tansaanias ja Keenias) kasutatakse taime kohta suahiilikeelset üldnimetust sukuma wiki, mis otsetõlkes tähendab "venita nädalat".

Kailaankapsas, kantoni keeles Gai lan, mis on Brassica oleracea eraldiseisev kultivar (alboglabra rühm), on laialt kasutatav Hiina köögis, meenutab lehtkapsast välimuselt ja seda aetakse lehtkapsaga kohati segi.

Välimus[muuda | muuda lähteteksti]

Lehtkapsaid saab eristada madala, keskmise ja kõrge varrega sortideks, erinevate lehetüüpide järgi ja lehtede värvuse järgi (värvused varieeruvad helerohelisest tumerohelise ja lillakaspruunini). Mõned sordid võivad kasvada isegi 1,8–2 m kõrguseks; teised on pisemad, sümmeetrilise kujuga ja söögiks sobilikumad taimed. Paljud sordid on aga puised ja seedimatud. Enamik lehtkapsaid on ühe- või kaheaastased taimed, mida kasvatatakse seemnetest, mis suuruselt ja värvilt meenutavad kapsa seemneid.

Päritolu[muuda | muuda lähteteksti]

Kuni keskaja lõpuni oli lehtkapsas üks populaarsemaid köögivilju Euroopas. Käharit sorte kasvatati lamedaleheliste sortide kõrval juba 4. sajandil eKr Kreekas. Neid vorme, mida antiikses Roomas nimetati sabelli lehtkapsaks, peetakse tänapäevase lehtkapsa eellasteks.

Vene lehtkapsas levis kaubandusega Kanadasse ja sealt Ameerikasse 19. sajandil.

Kasutamine kulinaarias[muuda | muuda lähteteksti]

Lehtkapsas talub hästi külma ja muutub külma saades magusamaks ja maitsekamaks.[1] Lehtkapsa õrnad lehed sobivad oma tugeva maitsega lisandiks salatitele. Õli või sidrunimahla lisades muutub lehtkapsa maitse vähem intensiivseks.[2] Küpsetatuna või kuivatatuna muutub lehtkapsas kartulikrõpsu sarnaseks. Lehtkapsakrõpse tehakse peamiselt kähara lehega sortidest ning neid saab maitsestada soola ja muude maitseainetega.[3] Jaapanis on populaarseks toidulisaks osutunud lehtkapsamahl (aojiru).

Toiteväärtus[muuda | muuda lähteteksti]

Tabelites on antud lisanditeta keedetud lehtkapsa toiteväärtus ja biokeemiline koostis.

Toitained[4]
Toitained Väärtus
100 g kohta
Kalorsus 28 kcal
Vesi 91,2 g
Süsivesikud 5,63 g
Kiudained 2 g
Suhkrud 1,25 g
Valgud 1,9 g
Tuhk 0,87 g
Lipiidid 0,4 g
Toiteelemendid[4]
Toiteelement Väärtus
100 g kohta
Kaalium (K) 228,0 mg
Fosfor (P) 28,0 mg
Kaltsium (Ca) 72,0 mg
Naatrium (Na) 23,0 mg
Magneesium (Mg) 18,0 mg
Raud (Fe) 0,9 mg
Tsink (Zn) 0,156 mg
Mangaan (Mn) 0.416 mg
Vask (Cu) 18 μg
Seleen (Se) 0,9 μg
Vitamiinid[4]
Vitamiin Väärtus
100 g kohta
A 681 μg RAE
B1 0,053 mg
B2 0,070 mg
B3 0,500 mg
B5 0,049 mg
B6 0,138 mg
C 41,0 mg
E 0,85 mg
Folaadid 13,0 μg
K 817,0 μg
Luteiin+
zeaksantiin
18,25 mg
Karoteen, beeta 8,17 mg

Lehtkapsas on väga palju beetakaroteeni, K- ja C-vitamiini ning rohkelt kaltsiumi. Lehtkapsas on kahe karotenoidi – luteiini ja zeaksantiini allikas.[5] Lehtkapsas nagu ka brokoli ja mitmed muud ristõielised sisaldab eriti pärast tükeldamist või hakkimist sulforafaani (inglise keeles sulphoraphane), keemilist ühendit, millel on oluline vähivastane toime.[6]

Keetmine vähendab sulforafaani sisaldust, aurutamine, mikrolaineahjus kuumutamine ja segades praadimine aga olulist kadu ei põhjusta.[7] Nagu mitmed muud kapsasrohu liigid, on lehtkapsas ka indool-3-karbinooli (inglise indole-3-carbinol) allikaks, mida peetakse kasulikuks ühendiks, kuna see toetab DNA parandamist rakkudes ja näib takistavat vähirakkude kasvu.[8][9] Lehtkapsast on leitud vaikusid, mida tuntakse sapphapete sidujatena (inglise bile acid sequestrants), millel on täheldatud kolesterooli taset vähendavat ja toidust rasvade omastamist soodustavat toimet. Aurutamine parandab neid omadusi.[10]

Kasutus dekoratiivtaimena[muuda | muuda lähteteksti]

Ornamentaalne lehtkapsas

Mitmeid lehtkapsasorte kasvatatakse nende lehtede välimuse pärast, mis võivad leheroseti sisemises osas olla kas helevalged, punased, roosad, sinised või violetsed. Dekoratiivsed lehtkapsad on sama söödavad kui muud sordid.[11]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. "Lehtkapsas". aiaidee.ee. Kasutatud 02-01-2018.
  2. Ravensthorpe, Michael (7. märts 2013). "The Health Benefits of Kale". Spiritfoods. Vaadatud 2. juuli 2013. 
  3. Säde Lepik. "Hilissügisele mõeldes kasvatage lehtkapsast". Maaelu. Kasutatud 02-02-2018.
  4. 4,0 4,1 4,2 ""USDA National Nutrient Database"". www.nal.usda.gov. Inglise.
  5. "Breeding Better Broccoli: Research Points To Pumped Up Lutein Levels In Broccoli". Science Daily. 8. november 2009. Vaadatud 5. september 2010. 
  6. Yuesheng Zhang; Callaway, Eileen C. (mai 2002). "High cellular accumulation of sulphoraphane, a dietary anticarcinogen, is followed by rapid transporter-mediated export as a glutathione conjugate". The Biochemical journal 364 (Pt 1): 301–307. PMC 1222573. PMID 11988104. 
  7. Warwick Medical School, University of Warwick (15. mai 2007). "Research Says Boiling Broccoli Ruins Its Anti Cancer Properties". 
  8. "Broccoli chemical's cancer check". BBC News. 7. veebruar 2006. Vaadatud 5. september 2010. 
  9. "How Dietary Supplement May Block Cancer Cells". Science Daily. 30. juuni 2010. Vaadatud 5. september 2010. 
  10. Talwinder Singh Kahlon, Mei-Chen M. Chiu, Mary H. Chapman (2008). "Steam cooking significantly improves in vitro bile acid binding of collard greens, kale, mustard greens, broccoli, green bell pepper, and cabbage". Nutrition Research 28: 351–357. doi:10.1016/j.nutres.2008.03.007. 
  11. Larkcom, Joy (1. juuni 2003). The Organic Salad Garden. frances lincoln ltd. pp. 30–32. ISBN 978-0-7112-2204-5. Vaadatud 30. august 2012. 

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]