Ristõielised
| Ristõielised | |
|---|---|
 Läänekollakas (Barbarea vulgaris) | |
| Taksonoomia | |
| Riik |
Taimed Plantae |
| Hõimkond |
Õistaimed Magnoliophyta |
| Klass |
Kaheidulehelised Magnoliopsida |
| Selts |
Kapsalaadsed Brassicales |
| Sugukond |
Ristõielised Brassicaceae Burnett |
Ristõielised (Brassicaceae ehk Cruciferae) on suur õistaimede sugukond. Royal Botanic Gardens'i andmeil kuulub sugukonda üle 330 perekonna 3700 liigiga.
Ristõielised on valdavalt rohttaimed, harvem poolpõõsad, kes eelistavad kasvada parasvöötmes.
Üldiseloomustus
[muuda | muuda lähteteksti]- Lehed on vahelduvalt, abilehed puuduvad; lihtlehed on sageli lõhestunud ja leherootsuta, esinevad kõrvakesed
- õied on kobarõisikus; õiekate neljatine, kusjuures õiekattelehed (eriti kroonlehed) on korrapäraselt ja neist annab mõtteliselt läbi tõmmata kaks diagonaaljoont – sellest ka sugukonna nimetus.
- vili on enamasti kõder või kõdrake
- viljalehti 2, sigimik on sünkarpne
Esindajaid
[muuda | muuda lähteteksti]Ristõieliste sugukonda kuulub arvukalt inimese viljeldavaid kultuurtaimi, näiteks kapsas, raps ja rõigas.
Perekondi
[muuda | muuda lähteteksti]- Aethionema – kivikress
- Alliaria – kõdrik
- Alyssoides – kerakilbik
- Alyssum – kilbirohi
- Anastatica – veerpallirohi
- Arabidopsis – müürlook
- Arabis – hanerohi
- Armoracia – mädarõigas
- Aubrieta – sinipadjake
- Aurinia – kuldkilbik
- Barbarea – kollakas
- Berteroa – kogelejarohi
- Biscutella – kuukõdrik
- Boechera
- Borodinia
- Brassica – kapsasrohi
- Braya
- Bunias – tõlkjas
- Cakile – merisinep
- Camelina – tuder
- Capsella – hiirekõrv
- Cardamine – jürilill
- Cardaminopsis – liivrohi
- Cardaria – võõrkress
- Carrichtera – paindvili
- Chorispora – korispoor
- Clypeola – litterlill
- Cochlearia – merisalat
- Conringia – suitsrohi
- Coronopus – teekress
- Crambe – krambe
- Crucifera
- Descurainia – peenlook
- Diplotaxis – liivsinep
- Draba – kevadik
- Enarthrocarpus
- Erophila – varakevadik
- Eruca – võõrkapsas
- Erucastrum – koerasinep
- Erysimum – harakalatv
- Euclidium – hiiretõlkjas
- Farsetia
- Fibigia – fibiigia
- Fourraea
- Heliophila – päikeselill
- Hesperis – öölill
- Hirschfeldia – lõunasinep
- Hornungia – kaljukress
- Hugueninia – unisoolik
- Iberis – ibeeris
- Ionopsidium – teemantlill
- Isatis – sinerõigas
- Kernera
- Lepidium – kress
- Leptaleum
- Lobularia – kilbik
- Lunaria – kuukress
- Malcolmia – malkolmia
- Matthiola – levkoi
- Megacarpaea
- Morettia
- Moricandia – sinisinep
- Mummenhoffia
- Myagrum – tudrik
- Nasturtium – allikkerss
- Neslia – linnutuder
- Noccaea – litterkõdrik
- Odontarrhena – niklirohi
- Pachyphragma – mägikõdrik
- Parrya
- Peltaria – kilpkõdrik
- Petrocallis – kivikevadik
- Pritzelago – mägikress
- Pseudoarabidopsis
- Pseudoturritis
- Radicula
- Raphanus – rõigas
- Raffenaldia
- Rapistrum – sineptõlkjas
- Ricotia – ristlill
- Rorippa – kerss
- Schivereckia – hanekress
- Schizopetalon – lõhikõis
- Schouwia
- Smelowskia
- Sinapis – sinep
- Sisymbrium – unilook
- Subularia – naaskelleht
- Succowia – siilkõder
- Tauscheria
- Teesdalia – litrik
- Tetracme
- Thlaspi – litterhein
- Thysanocarpus – marilill
- Turritis – lehmakapsas
- Vella
- Wasabia – vasaabia
- Zilla