Mine sisu juurde

Laskesuusatamine

Allikas: Vikipeedia
(Ümber suunatud leheküljelt Laskesuusataja)

Laskesuusatamine (ehk biatlon) on välja kasvanud sõjaväelisest patrullsuusatamisest. Laskesuusatamine on üks raskemaid kombineeritud spordialasid.

Sportlased võistlevad-suusatavad ettevalmistatud rajal, kaasas väikesekaliibriline vintpüss, ning peatuvad kaheks või neljaks laskmisseeriaks, püsti ja lamades.

Meeste võistluste vahemaade pikkused on 10 km sprint, 12,5 km jälitussõit, 20 km ja 15 km ühisstart. Naistel on kavas 7,5 km sprint, 10 km jälitussõit, 15 km ja 12,5 km ühisstart. Võisteldakse ka teatevõistluses, mille pikkus on 4 x 7,5 km ning iga võistleja laseb ühe seeria. Alates 2005. aastas on uudse alana kasutusel ka segateatesõit, kus osaleb kaks naist ja kaks meest.

Laskmine tiirudes. Laskejoone kaugus märklauast on 50 ± 1 m. Lamades laskmisel kasutatakse 45 mm läbimõõduga ja püstiasendis 115 mm läbimõõduga terasest märki. Iga kolmanda laskeraja küljele, ligikaudu 10 m kaugusele tulejoonest ja 5 m kaugusele märklauast, paigutatakse nii treeninguks kui ka võistluse ajaks tuulelipud. Alates 1978. aastast kasutatakse püsse, mille kaliiber ei ületa 5,6 mm. Suurendavaid optilisi sihikuid ei ole lubatud kasutada.

Laskesuusatamine kuulus algselt 1958. aastast Rahvusvahelise Moodsa Viievõistluse Liitu (Union Internationale de Pentathlon Moderne; UIPM). 1994. aastast moodustati oma Rahvusvaheline Laskesuusatamise Liit (International Biathlon Union; IBU). IBU peakorter asub Salzburgis Austrias.

Laskesuusatamise esimesed maailmameistrivõistlused toimusid 1958. aastal Saalfeldenis Austrias. Olümpiamängude kavva võeti ala Squaw Valleys 1960. aastal.

Esimene laskesuusatamise võistlus toimus 18. sajandil ja esimene laskesuusatamise klubi loodi 19. sajandi teisel poolel Norras. Esimest korda esitleti spordiala laiemale avalikkusele 1924. aastal. Meeste arvestuses kuulub laskesuusatamine olümpiamängude kavasse alates 1960. aastast ja naiste arvestuses alates 1992. aastast. Maailmameistrivõistluste korraldamisega alustati 1981. aastal. 1993. aastal loodi rahvusvaheline alaliit IBU, mis määratleb ja kontrollib spordi puhtust, reeglite järgimist ja korraldab spordiala mitmekesisust.[1] Kokku on neli individuaaldistantsi ja neli meeskondlikku distantsi. Distantsid erinevad nii pikkuse, n-ö karistuse kui ka stardiviisi poolest. Meestel ja naistel on distantsi pikkus erinev.[2]

Punktide arvestus

[muuda | muuda lähteteksti]

Iga maailma karikasarja etapi distantsi eest antakse punktide alusel hooaja lõpus välja kristallgloobus ja üldvõitja kristallgloobus. Punkte teenivad iga võistluse 40 parimat. Iga distantsi arvestuses jagatakse välja üks pisike kristallgloobus, mille saab kõikide kõnealuse distantsi võistluse jooksul enim punkte kogunud sportlane. Näiteks sportlane, kes on kõikide sprindi võistluste peale kogunud enim punkte, saab ka väikese sprindi gloobuse ja nii iga distantsiga. Kõikide võistluste arvestuses enim punkte kogunud atleet saab endale suure üldvõitja gloobuse ja kõige parem alla 25-aastane saab endale noorte (U25) gloobuse. Hooaja vältel käib ka edetabeli parimate jooksev arvestus. Sprindikategooria liider kannab sprindivõistluse ajal punast särki, jälitussõidu parim kannab jälitussõidu ajal punast särki ja nii kõikide distantsidega. Maailma karikasarja üldliider kannab kollast särki ja U25 parim sinist särki. Arvestus toimub meeste ja naiste seas eraldi.[3]

Võistkondlikud võistlused

[muuda | muuda lähteteksti]

Teatesõitude puhul on mitu distantsi. Täpsemalt on neid neli: meeste teatesõit, naiste teatesõit, segateatesõit ja paarissegateatesõit. Naiste teatesõidu puhul sõidab iga võistleja kolm kaks kilomeetri pikkust ringi ja läbib kaks lasketiiru, millest esimene lasketiir on lamades ja teine püsti. Peale püsti lasketiiru ootab ees viimane ring, mille järel toimub teatepulga järgmisele meeskonnaliikmele üle andmine. Meeste puhul on põhimõte täpselt sama, kuid kahe kilomeetri pikkuse ringi asemel on ring 2,5 kilomeetrit pikk. Kokku läbib seega iga naine kuus kilomeetrit ja iga mees 7,5 kilomeetrit.[2] Segateatesõidu puhul on tiimis kaks meest ja kaks naist ning olenevalt etapist alustavad naised või siis vastupidi. Kui ühel korral alustavad naised, siis järgmisel etapil alustavad mehed. Iga ringi pikkus oleneb just sellest, kes alustab. Kui alustavad naised, on meeste distants lühem, aga kui alustavad mehed, siis on naiste distants pikem. Paarissegateatesõidu reeglid on loodud sama põhimõttega, kuid meeskonnas on vaid kaks liiget: üks mees ja üks naine. Algus on sama nagu segateates, kuid kumbki meeskonnaliige teeb kaks vahetust, vahetused on kordamööda.[3] Teatesõitude puhul on lubatud igas lasketiirus kasutada kolme varupadrunit. Kui ka varupadrunitega ei saa märki alla, siis tuleb minna 75 meetri pikkusele trahviringile vastavalt möödalaskude arvule.[2]

Tavadistants

[muuda | muuda lähteteksti]

Tavadistants või individuaaldistants on kõige pikema ajaloolise taustaga ja ka kilomeetrite poolest kõige pikem. Meeste puhul on distantsi pikkus 20 kilomeetrit ja naistel 15 kilomeetrit, mille jooksul läbitakse viis ringi ja neli lasketiiru. Meestel on ühe ringi pikkus neli kilomeetrit ja naistel kolm kilomeetrit. Esimene ja kolmas lasketiir on lamades, teine ja neljas lasketiir on püsti. Tavadistantsi puhul on eriline rõhk laskmisel, sest iga möödalask lisab ajale ühe trahviminuti juurde ja varupadruneid kasutusel ei ole.[2] Tavadistantsil on eelis neil, kes on stabiilsed laskjad ning starditakse 30-sekundiliste intervallidega[4]. Iga atleedi aja mõõtmine on individuaalne.[2]

Sprint on kõige lühem distants ja kavas igal etapil, mille pikkus naistel on 7,5 kilomeetrit ja meestel kümme kilomeetrit[2]. Start antakse 30-sekundiliste vahedega ja iga sportlase aega mõõdetakse individuaalselt. Läbitakse kolm ringi ja kaks lasketiiru, esimene lasketiir lamades ja teine püsti. Sprint loob eelduse jälitussõiduks, seega sprindis saavutatud koht ja ajaline kaotus määrab stardiaja jälitussõiduks. Oma lühikese pikkuse tõttu on eelis tugevamatel suusatajatel .[4] Iga möödalasuga kaasneb trahviring, mille pikkus on 150 meetrit, varupadrunite kasutamine ei ole lubatud[3].

Jälitussõit

[muuda | muuda lähteteksti]

Jälitussõidus saab rajale 60 sprindi parimat. Koht sprindi lõpp-protokollis määrab jälitussõidu stardipositsiooni[2]. Ehk kui atleet lõpetab 12. kohal pooleminutilise kaotusega, siis on tema särginumber jälitussõidus 12 ja ta alustab esimesest startijast pool minutit hiljem. Läbitakse viis ringi ja neli lasketiiru. Naiste jälitussõidu pikkus on kümmekilomeetrit ja meestel 12,5 kilomeetrit, mis tähendab, et naiste ühe ringi pikkus on kaks kilomeetrit ja meestel 2,5 kilomeetrit. Kaks esimest lasketiiru on lamades ja kaks viimast püsti. Iga möödalask toob kaasa trahviringi, mis on 150 meetrit pikk, varupadrunite kasutamine on reeglitega vastuolus.[3]

Ühisstardist sõit

[muuda | muuda lähteteksti]

Ühisstardiga sõitu pääsevad jooksva maailmaedetabeli 25 parimat ja käimasoleva maailma karikasarja etapi viis parimat viimase nädala tulemuste põhjal[3]. Kõik 30 võistlejat stardivad samal ajal ning läbitakse viis ringi ja neli lasketiiru, millest esimesed kaks on lamades ja viimased kaks püsti. Varupadrunite kasutus pole lubatud ja iga möödalask toob kaasa 150 meetri pikkuse trahviringi. Naiste distantsi pikkus on 12,5 kilomeetrit ja meeste distantsi pikkus 15 kilomeetrit. Naised läbivad viis 2,5 kilomeetri pikkust ringi ja mehed viis kolme kilomeetri pikkust ringi.[3]

  1. "Biathlon | History, Rules, & Facts | Britannica". www.britannica.com (inglise). Vaadatud 10. mail 2023.
  2. 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 2,5 2,6 "10 asja, mida võiksid teada laskesuusatamise kohta". Sportland Magazine. 12. veebruar 2020. Vaadatud 10. mail 2023.
  3. 3,0 3,1 3,2 3,3 3,4 3,5 "INTERNATIONAL BIATHLON UNION EVENT AND COMPETITION RULES" (PDF). International Biathlon Union. 2022. Vaadatud 10. mai 2023.
  4. 4,0 4,1 Björklund, Glenn; Laaksonen, Marko S. (2022). "The Determinants of Performance in Biathlon World Cup Sprint and Individual Competitions". Frontiers in Sports and Active Living. 4. DOI:10.3389/fspor.2022.841619. ISSN 2624-9367. PMC 9004791. PMID 35425893.{{ajakirjaviide}}: CS1 hooldus: PMC vormistus (link)

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]