Keit Pentus-Rosimannus

Allikas: Vikipeedia
(Ümber suunatud leheküljelt Keit Pentus)
Keit Pentus-Rosimannus
Keit Pentus-Rosimannus

Ametiaeg
17. november 2014 – 15. juuli 2015
Eelnev Anne Sulling (kt)
Järgnev Marina Kaljurand

Ametiaeg
6. aprill 2011 – 17. november 2014
Eelnev Jaanus Tamkivi
Järgnev Mati Raidma

Riigikogu liige
Ametiaeg
2007 – 2011, 2015–

Sünniaeg 3. märts 1976 (39-aastane)
Sünnikoht Tallinn, Eesti
Erakond Eesti Reformierakond (alates 1998)

Keit Pentus-Rosimannus (kuni 2012 Keit Pentus; sündinud 3. märtsil 1976) on Eesti poliitik, kes oli 17. novembrist 2014 kuni 15. juulini 2015 Eesti välisminister.

Ta on Eesti Reformierakonna juhatuse liige[1]. Ta oli Riigikogus Reformierakonna fraktsiooni esimees 2007–2009. Alates 15. juunist 2009 oli ta ühtlasi Riigikogu esimene aseesimees. 6. aprillil 2011 sai temast Andrus Ansipi kolmanda valitsuse keskkonnaminister. Samal ametikohal jätkas ta ka Taavi Rõivase valitsuses, kuni nimetati Euroopa Parlamenti lahkunud Urmas Paeti asemel novembris 2014 välisministriks.

1. juulil 2015 teatas ta seoses Autorollo tsiviilasjas langetatud ringkonnakohtu otsusega, et astub välisministri ametist tagasi[2].

Haridus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Keit Pentus-Rosimannus on õppinud Tallinna Muusikakeskkoolis klaverit ja Bakalaureuse Erakoolis (tänane Akadeemia Nord), mille lõpetas 1995. aastal hõbemedaliga. Aastal 2000 sai Tallinna Pedagoogikaülikoolist (tänane Tallinna Ülikool) bakalaureusekraadi haldusjuhtimises ja Euroopa Liidu suhetes. Aastal 2000 alustas ta magistriõpinguid Tartu Ülikooli politoloogia erialal, mis on veel lõpetamata.

Poliitiline tegevus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Pentus-Rosimannuse esimene kokkupuude Reformierakonnaga oli 1996. aastal, kui ta ülikooli teisel kursusel alustas valimiskorraldajana. 1997. aastal pani Keit Rosimannus aluse noorteklubile, millest hiljem kasvas välja Eesti Reformierakonna Noortekogu.

Alates 1998. aastast on Keit Rosimannus Reformierakonna liige.

Keit Pentus-Rosimannus kandideeris 1999. aasta Riigikogu valimistel Tallinnas valimisringkonnas nr 3 ja sai 26 häält. Reformierakonna üleriigilises nimekirjas oli ta 111. kohal.

Poliitilise nõunikuna on töötanud sotsiaal-, justiits- ja välisministri juures. 2003. aastal sai Pentus Tallinna kesklinna vanemaks. Selles ametis töötas ta 2 aastat. Kesklinna vanemana algatas kõrghoonete teemaplaneeringu, miljööväärtuslike alade kaitsmisele suunatud osaüldplaneeringud ning vanalinna tuleviku teemalised arutelud; lasi korrastada Musumäe ja valgustada Snelli ja Lembitu pargid; aitas kaasajastada mitme kesklinna lasteaia ruumid ning kutsus kokku koolijuhtide, lasteaedade juhatajate ja korteriühistute ümarlauad.

2005. aastast töötas peaminister Andrus Ansipi büroo juhatajana.

Riigikogu liige[muuda | redigeeri lähteteksti]

2007. aastal kandideeris Keit Pentus riigikogu valimistel ja sai 7049 häälega isikumandaadi. Ta oli XI Riigikogu liige, kuulunud Riigikogu rahandus- ja Euroopa Liidu asjade komisjoni. Alates 2009. aasta juunikuust oli ta Riigikogu esimene aseesimees.

Ta valiti ka XII Riigikogu liikmeks.

Keit Pentus-Rosimannus on Eesti-Suurbritannia, Eesti-USA, Eesti-Hiina, Eesti-Ukraina, Eesti-Aserbaidžaani, Eesti-Slovakkia, Eesti-Saksamaa ja Eesti-Türgi parlamendirühma ja Muinsuskaitse ühenduse liige. Samuti on ta Riigi Kinnisvara AS nõukogu liige, SA Tallinna Toomkiriku kristliku kultuuri ning eetiliste väärtuste õppe- ja konverentsikeskuse nõukogu liige ja Vanavanemate toetamise ühingu nõukogu liige.

2009. aasta kohalike volikogude valimistel osales Pentus-Rosimannus Reformierakonna Tallinna linnapeakandidaadina, kogudes 3396 häält.

Arvamusfestival 2014, "Eesti tark võim".
John Kerry ja Keit Pentus-Rosimannus NATO peakorteris 2014. aastal.

Keskkonnaminister[muuda | redigeeri lähteteksti]

2013. aastal avalikustati Pentus-Rosimannuse kava luua riiklik ilmateenistus Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituuti Keskkonnateabe Keskusega liites ilma-, looma- ja jäätmeseirega tegelev ühendasutus, mis tekitas teadlaste seas ägeda vastuseisu.[3]

Autorollo skandaal[muuda | redigeeri lähteteksti]

Keskkonnaministri vastu esitati[viide?] kohtusse ligi 500 000 eurone tsiviilhagi seoses tema isale, Väino Pentusele kuulunud autofirma Autorollo pankrotiprotsessis, mis käsitleb firmale kahju tekitamist ja firma tühjaks kantimist. Kõige suurem võlausaldaja oli riiklik KredEx, mis andis käenduse Autorollo Swedbanki laenule. KredExil jäi pankrotipessa kinni üle 300 000 euro. KredEx on oma võlanõude loovutanud, saadud kahju täpset suurust ei ole aga KredEx nõus avalikustama. Samuti varjab KredEx nende inimeste nimesid, kes otsustasid Reformierakonna juhatusse kuuluva poliitiku isa firma äritegevust toetada.[4] Harju maakohus ei rahuldanud 27.06.2014 Autorollo pankrotitoimkonna hagi Keit Pentus-Rosimannuse suhtes, kohus jättis Keit Pentus-Rosimannuse menetluskulud pankrotitoimkonna kanda.[5] 30. juunil 2015 tühistas Tallinna ringkonnakohus maakohtu otsuse osas, millega OÜ Autorollo nõue tütarfirma asutamisega tekitatud kahju osas jäeti Keit Pentus-Rosimannuse vastu rahuldamata. Kahjuhüvitist vähendati 43 765,26 euro võrra. Otsus tühistati ka osas, millega OÜ Autorollo nõue pankrotimenetluse blokeerimise osas Siim Roode ja NJORD Advokaadibüroo OÜ vastu rahuldati ning millega OÜ Autorollo nõue vara kõrvaldamisega Rain Rosimannuse vastu rahuldati. Tühistatud psades tegi ringkonnakohus uue otsuse, mõistes välja mitu kahjusummat, samuti jäid kostjate kanda menetluskulud. Muuhulgas mõistis kohus Siim Roodelt, Rain Rosimannuselt, OÜ-lt Roode & Partnerid, NJORD Advokaadibüroo OÜ-lt ja Keit Pentus-Rosimannuselt solidaarselt välja OÜ Autorollo kasuks hageja tütarfirma asutamisega tekitatud kahjudega seotud nõude rahuldamiseks kahjuhüvitise 163 817 eurot 67 senti, viivise 34 673 eurot 92 senti ning viivise põhinõudelt alates tänavu 1. juulist kuni kohustuse täitmiseni võlaõigusseaduses sätestatud määras.[6] Keit Pentus-Rosimannus nimetas otsust ebaõiglaseks, kuid astus selle tõttu tagasi välisministri ametikohalt.

Autorollo pankrot tõi 2015. aasta aprillis kaasa ka kriminaalsüüdistuse Keit Pentus-Rosimannuse isale Väino Pentusele ning advokaat Siim Roodele, keda Põhja ringkonnaprokuratuur süüdistas ettevõtte maksevõime olulises vähenemises ja püsiva maksejõuetuse süvendamises ning võltsitud dokumentide kasutamises, Pentust samuti raamatupidamiskohustuse rikkumises ja ettevõttele kuulunud sõiduauto Ford Tourneo müügist saadud raha omastamises. Kriminaalasja uuris keskkriminaalpolitsei majanduskuritegude büroo, uurimist juhtis Põhja ringkonnaprokuratuur ning Harju maakohus määras kriminaalasja arutamise 2015. aasta suve lõppu.[6]

Isiklikku[muuda | redigeeri lähteteksti]

10. augustil 2012 abiellus ta Rain Rosimannusega. Tema vend Sten Pentus on vormelisõitja.

Eelnev:
Jaanus Tamkivi
Keskkonnaminister
20112014
Järgnev:
Marko Pomerants
Eelnev:
Anne Sulling
(kohusetäitja)
Välisminister
2014-2015
Järgnev:
Marina Kaljurand

Artiklid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]