Hüüru mõis

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Kunagise Hüüru mõisa peahoone

Hüüru mõis (saksa keeles Huer) oli rüütlimõis Harjumaal Keila kihelkonnas. Tänapäeval jääb kunagine mõisasüda Saue valda.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Hüüru mõis oli Harku mõisa karjamõis, mis rajati 1560. aastal Vääna jõel paiknevale Harku mõisa veskikohale. Omanikuks või rentnikuks Konstantin von Weymarn.

Pärast Põhjasõda kuulus mõis Wrangellitele. 1827. aastast kuulus Hüüru tollasele Harku mõisnikule, kaptenleitnant Konstantin von Ungern-Sternbergile, kes ostis major Karl Gustav von Wrangellile kuulunud Hüüru avalikult müügilt. 1848. aastal on aadlimatriklisse Hüüru mõisa omanikuks kirja pandud Charlotte Baronin Ungern-von Sternberg koos lastega. 1892. aastal muutus Hüüru Rannamõisa kõrvalmõisaks, kui selle ostis Alexander von Weymarn (1861–1914), kes elas Murastes.

Vabadussõja lõppedes 1920. aastal riigistati kõik mõisad, sealhulgas Hüüru mõis. Aastast 1925 kasutas mõisahoonet Harku kool. Hüüru 6-klassilises koolis õppis 1939. aastal 80 last ja kooli juhatas Heino Vammus. Kool asus Hüüru mõisahoones 1973. aastani. Hüüru mõisas asus ka Harku Küla TSN Täitevkomitee 1947–1975. 1970. aastatel kolis mõisa peahoonesse Hüüru raamatukogu.

Mõisakompleks[muuda | muuda lähteteksti]

Mõisa ühekorruseline lameda katusega historitsistlik härrastemaja on 19. sajandi teisel poolel ümber ehitatud varasematest hoonetest. Häärberi parempoolses otsas on silmapaistev ärklilaadne juurdeehitis. Tänapäeval asub peahoones Hüüru raamatukogu. Kunagi oli seal pood.

Teisel pool Keila maanteed on säilinud uusgooti stiilis sepikoja varemed ja trahteriks renoveeritud vesiveski. Üksikud ülejäänud säilinud kõrvalhooned on enamasti ümber ehitatud. Kunagisest Tallinna–Keila maantee kivisillast on säilinud ainult otsapostid, tänapäevane tee viib üle jõe mõnikümmend meetrit lõuna pool.

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Särg, Alo. Harjumaa mõisad. Tallinn: Argo, 2006. Lk 36-38.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]