Kasutaja:Tiuks/Kaunid kunstid

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Anubis MK1888.png

Kunst on oma laiemas tähenduses loovuse ja kujutlusvõime avaldumine. Seetõttu ei saa rääkida kunsti all ainult maalimisest või joonistamises, kunst on midagi tunduvalt avaramat. Kindlasti oled kuulnud väljendeid kokakunst või sõjakunst. Sääraseid väljendeid on teisigi ja need ei märgi ära kunstivaldkondi vaid tegevusalasid, kus esineb ka kunsti elemente. Seetõttu ei ole võimalik ka kunsti piire kindlalt paika seada. Kunstvaldkonna alla läheb kõiksugune loominguline tegevus, mis puutub kokku iga elualaga. Kus inimese käsi vähegi mängus, sinna jõuab ka kunst.

Kunst oma kitsamas tähenduses alustas enda arenguteed koos inimühiskonnaga juba kiviajal, olles inimesele üheks vahendiks, mille kaudu tundma õppida elu ja iseennast, väljendama oma tõekspidamisi, elamusi ja suhtumist maailma. Muutuvad inimesed, muutub ka kunst.

Kunstide üheks olulisimaks tunnuseks on see, et inimene on loonud nad teistele ja omale vaatamiseks, kuulamiseks ning jälgimiseks. Kunstiteos asetseb tähendusruumis, mida piiritleb raam (algus ja lõpp, kulissid vms). Seesama raam ei piiritle aga kunsti ennast.

Kunst on kõikjal me ümber ja kestab kauem kui meie. Elame siis koos kunstiga, loome kunsti ja loeme kunstist, kasvõi siitsamast Vikipeediast.

Muuda  

{{{pealkiri}}}


Muuda  

{{{pealkiri}}}

Kaunite kunstide portaali esiletõstetud artiklid on eestikeelse Vikipeedia kaunite kunstide portaalis olevad artiklid, mis vahetuvad juhuslikult.

Artikli valimine

Sobiv artikkel peab olema põhjalik, informatiivne, keeletoimetatud ning kallutamata. Sobivad artikleid võib leida ka lehekülgedelt Vikipeedia:Eeskujulikud artiklid või Vikipeedia:Head artiklid.

Artikli lisamine

  1. Lisa uus valitud artikkel järjekorras järgmisele vabale portaali alamlehele.
  2. Uuenda portaali pealehel mallis {{Portaalvasak2}} parameetri Valitud artikkel num väärtust (kasvata ühe võrra).

Valitud artiklid

Portaal:Kaunid kunstid/Valitud artikkel/1

Le Charivari esikaas 27. veebruaril 1834

Le Charivari oli illustreeritud ajaleht, mida anti välja Pariisis ajavahemikus 18321937.

Selles ilmusid karikatuurid ja arvustused. Kui valitsus 1835. aastal poliitilised karikatuurid keelustas, asendas Le Charivari selle igapäevaelul põhineva satiiriga.

Väljaanne ilmus igapäevaselt ajavahemikus 18321926 ja peale seda kord nädalas kuni lõpetas 1937. aastal ilmumise.

Charles Philipon (1800–1862) asutas Le Charivari oma teise igapäevase illustreeritud ajalehena kaks aasta peale La Caricature loomist, et vähendada viimasega seotud finantsriske. Esimene number ilmus 1832. aasta detsembrikuus ja koosnes neljast leheküljest. Lehekülgede arv jäi püsima, kuid aja möödudes kasvas algne formaat, mis oli esimestel numbritel 36 x 26 cm. Loe edasi ...


Portaal:Kaunid kunstid/Valitud artikkel/2

Ervin Abeli haud Metsakalmistul

Ervin Abel (8. november 1929 Narva16. märts 1984 Tallinn) oli eesti näitleja.

Aastal 1953 lõpetas ta GITISe eesti stuudio. Temaga samal kursusel õppisid teiste seas ka Ita Ever, Kaljo Kiisk, Jaanus Orgulas ja Grigori Kromanov.

Pärast teatrikooli lõpetamist asus Ervin Abel tööle Viktor Kingissepa nimelises Tallinna Riiklikus Akadeemilises Draamateatris. Aastatel 19661984 kuulus ta ENSV Riikliku Filharmoonia koosseisu.

Aastal 1964 sai ta Eesti NSV teenelise kunstniku aunimetuse.

Ervin Abel sai tuntuks osatäitmistega kirjanik Oskar Lutsu teostel põhinevates lavastustes ja filmides. Eesti filmi ajalukku on ta jäänud aga eelkõige osatäitmistega komöödiafilmides "Viini postmark" (1967), "Mehed ei nuta" (1968), "Noor pensionär" (1972) ja "Siin me oleme!" (1979).

Ervin Abel suri vähki. Loe edasi ...


Portaal:Kaunid kunstid/Valitud artikkel/3

"Viini postmark" on 1968. aastal linastunud Eesti film. Selle režissöör oli Veljo Käsper, peaosades Jüri Järvet, Herta Elviste, Ines Aru (subtiitrites Ines Parker), Vladislav Koržets, Alfred Rebane ja Einari Koppel. Stsenaarium põhines Ardi Liivese samanimelisel näidendil, mis esietendus mõni aasta varem. Filmi kunstnik oli Rein Raamat, muusika autor Jaan Rääts.

"Viini postmargis" leidub koomikat, mis on tänini rahvasuus käibel - eelkõige seltsimees Tasku (Ervin Abel) ja Klaara Kuke (Leida Rammo) osatäitmistes -, kuid see pole läbinisti komöödiafilm. Tegevus saab alguse peategelase, endise rindemehe ja kastivabrikus meistrina töötava Martin Rolli (Järvet) ja tema kirglikust filatelistist sõbra vahel sõlmitud kihlveost, mis kohustab Rolli ühe päeva jooksul ainult tõtt rääkima, vastasel juhul jääb ta ilma haruldasest Viini postmargist, nn WIPA-plokist. Loe edasi ...


Portaal:Kaunid kunstid/Valitud artikkel/4

Portaal:Kaunid kunstid/Valitud artikkel/4

Portaal:Kaunid kunstid/Valitud artikkel/5

Portaal:Kaunid kunstid/Valitud artikkel/5


Muuda  

{{{pealkiri}}}