Lahemaa rahvuspark

Lahemaa rahvuspark
Lahemaa rahvuspark
	Viru raba
Pindala	747,8 km²
Tüüp	rahvuspark
Moodustatud	1971

Lahemaa rahvuspark on rahvuspark Põhja-Eestis.

Rahvuspark asutati 1. juunil 1971. See on Eesti esimene rahvuspark.

Lahemaa rahvuspark on loodud Põhja-Eestile iseloomuliku looduse ja kultuuripärandi, sealhulgas ökosüsteemide, bioloogilise mitmekesisuse, maastike, rahvuskultuuri ning alalhoidliku looduskasutuse säilitamiseks, uurimiseks ja tutvustamiseks. Seal kaitstakse metsa-, soo- ja rannaökosüsteeme, samuti poollooduslikke kooslusi (loopealsed), geoloogiamälestisi (Balti klint) ning ajaloo- ja arhitektuurimälestisi.^[1]

Kirjeldus

Rahvuspargi pindala on 2015. aasta seisuga 74 784 ha. Sellest 117 hektarit jaguneb kolme reservaadi, 17 760 hektarit 43 sihtkaitsevööndi ja 56 907 hektarit üheksa piiranguvööndi vahel. Kolmandiku rahvuspargi pindalast moodustab meri.

Lahemaa rahvuspargi maismaa-ala hõlmab peamiselt kolme maastikurajooni: Põhja-Eesti ehk Soome lahe rannikumadalikku ja saari, Põhja-Eesti ehk Harju lavamaad ja Kirde-Eesti ehk Viru lavamaad, vähesel määral ka Kõrvemaad. Tähelepanuväärseks pinnavormiks alal on Põhja-Eesti klint.

Rahvuspargi mereala hõlmab Soome lahte. Laht on madal, kuid väga vahelduva põhjareljeefiga (mõnest meetrist 100 meetrini). Lahemaal on Soome lahe rannajoon tugevasti liigestatud, selle pikkus rahvuspargi piires on umbes 145 km, linnulennult on vahemaa ühest äärmuspunktist teise vaid 46,5 km.^[2]

Lahemaa rahvuspargis on peamised vooluveekogud Altja oja, Kolga jõgi, Loo jõgi, Loobu jõgi, Mustoja, Pudisoo jõgi, Valgejõgi ja Võsu jõgi, samuti asub siin neli juga – Turjekeldri juga, Vasaristi joastik, Nõmmeveski juga ja Joaveski joastik. Suuremad järved on Kahala järv (pindala 346 ha), Lohja järv (56,8 ha) ja Käsmu järv (43 ha).

Metsad (34 300 ha) moodustavad ligikaudu 73% Lahemaa maismaapindalast, millest omakorda umbes 60% jääb Eesti põhjarannikule tüüpiliste männikute alla. Lahemaa rahvuspargi metsad klassifitseeruvad valdavalt palumetsadeks, laanemetsadeks ja nõmmemetsadeks. Puuliikidest domineerib harilik mänd, mis katab umbes 60% Lahemaa metsade pindalast. Teisel kohal on harilik kuusk, mis katab u 20% metsade pindalast ning arukask ja sookask kasvavad umbes 15% ulatuses. Lahemaa on Euroopa üks tähtsamaid metsakaitsealasid.^[1]

Poollooduslikke kooslusi (puisniidud, puiskarjamaad, rannaniidud, lamminiidud, soostunud ja sooniidud, loopealsed, kadastikud, nõmmed ja aruniidud) leidub rahvuspargis umbes 2 543 hektaril, mis moodustab 5,3% rahvuspargi maismaa pindalast.^[2]

Lahemaa Rahvuspargi koosseisu kuulusid: Palmse mõis — Lääne-Virumaa, Vihula vald; Võsupere õppebaas (Ojaäärse õppebaas, administraatorihoone), Altja kompleks (Mäe kõrts, Toomarahva talu, Metsarahva talu, Otsa talu, Altja võrgukuurid); Uustalu kompleks (kaks aita, laut-küün, saun); Viitna kompleks (külastuskeskus, garaaž, elamu) — Lääne-Virumaa, Kadrina vald; Tapurla talu — Harjumaa, Loksa vald; Parkali II talu — Lääne-Virumaa, Vihula vald.^[3]