Ohepalu soo
.jpg)
Ohepalu soo on soo Ohepalu looduskaitseala keskosas. Administratiivselt jäävad Ohepalu soo alad Harjumaa ning Lääne-Virumaa piirialadele.
Ohepalu soo jaguneb mitmeks osaks, mille seas on mitu Ohepalu raba. Läänepoolset Ohepalu raba eraldavad keskmisest Ohepalu rabast Litsemäe raba ja Sakssaare raba ning idapoolset Ohepalu raba eraldab keskmisest Ohepalu rabast Tapa-Pikassaare oosistik. Kaitsestaatuselt kannab Ohepalu raba läänepoolne osa Pala piiranguvööndi ning idapoolne Ohepalu raba osa Ohepalu sihtkaitsevööndi nimetust. Litsemäe soo on kaitsestaatuselt Ellamaa sihtkaitsevööndi nimetusega. Ohepalu sooala idapoolset raba täpsustatakse vahel "järve" nimetuse lisamisega (seal paikneb Ohepalu Suurjärv). Ohepalu soost lõunasse jäävad kõdusoometsad ning Rutkamäe lammi- ja madalsood.
Ohepalu soos – Ohepalu sihtkaitsevööndis ja sellest lõuna pool paiknevas Rutkamäe sihtkaitsevööndis – taastati LIFE MIRES ESTONIA projekti raames LIFE programmi ja KIKi looduskaitseprogrammi toetusel ajavahemikul 2015–2020 Ohepalu järve soo ning Rutkamäe lammi- ja madalsoodes looduslik veerežiim. Loodusliku veerežiimi taastamine on vajalik, et luua märgalakoosluste säilimiseks soodsad tingimused ja vähendada inimtegevusest tingitud mõjusid. Taastamistegevuste mõjuala – 1120 ha – jääb kaitseala piiridesse[1].
Ohepalu soo teke[muuda | muuda lähteteksti]
Sooderikka jääjärvetasandiku pinnamood on vaheldusrikas, millele aitavad kaasa mandrijää servakuhjatised – oosiahelikud. Ohepalu looduskaitseala hõlmab Ohepalu-Viitna ja Tapa-Pikassaare oosistuid, viimane on ühtlasi Ohepalu kaitseala teljeks (KKK). Jää taandumisel ja sulamisel on mandrijää servakuhjatiste vahele jäänud veest tekkinud järved tasapisi kinni kasvanud. Turba all, mille keskmine paksus on 2,4, suurim 7,2 meetrit, on 0,5–1,3 meetrit järvemuda ja -lupja. Kunagisest veeväljast on alles Ohepalu Suurjärv, mis on madalaveeline, kuid Kõrvemaa suurim looduslik veekogu. Ühtlasi on Ohepalu Suurjärv üks suurimaid tüüpilisi rabajärvi Eestis (Kimmel, 2015)[2].
Kasvukoha- ja elupaigatüübid[muuda | muuda lähteteksti]
Kasvukoha- ja elupaigatüüpide poolest on Ohepalu soo mitmekesine. Ohepalu soo kasvukohatüübid inventeeris Eestimaa Looduse Fond 2009. aastal (vaatlejad Eerik Leibak, Vallo Valdmann). Inventuuri käigus on määratletud mättaraba (3221), laukaraba (3223), rohu-siirdesoo (3121), liigivaene madalsoo (3111) ja rabamets (1431)[3]. Natura 2000 elupaigatüüpidest on Ohepalu soos looduslikus seisundis rabasid (7110); siirdesoo ja rabametsi (91D0), looduslikke huumustoitelisi järvi ja järvikuid (3160). Metsakooslustest leidub Ohepalu soos vanu loodusmetsi (9010), hariliku kuusega (Picea abies) rohunditerikkaid Fennoskandia metsi (9050), okasmetsi oosidel või glatsiofluviaalsetel mõhnadel (9060) ning Fennoskandia soostunud- ja soolehtmetsi (9080). Koosluste eestikeelne klassifikatsioon toetub Jaanus Paali (2007) [4] koostatud jaotusele. Sulgudes olevad kaldkirjas numbrid tähistavad rahvusvahelisi koosluste koode, mis on ära toodud Euroopa loodusdirektiivis. Rabad on looduskaitseliselt Natura 2000 kõrge tähtsusastmega kooslused ning Eesti vastutuskooslused.
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Eestimaa Looduse Fond, Tartu Ülikool, Arheovisioon (2017). "Ohepalu looduskaitseala soode taastamiskava" (PDF).
{{netiviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link) - ↑ Kimmel, Kai (2015). Eesti sood. Roheline Eesti. Varrak, 304 lk
- ↑ Paal, Jaanus; Leibak, Eerik (2013) Eesti soode seisund ja kaitstus. Eestimaa Looduse Fond
- ↑ Paal, Jaanus (2007) Loodusdirektiivi elupaigatüüpide käsiraamat. Teine täiendatud trükk. Auratrükk Tallinn, 308 lk.
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Ohepalu soo |
- Paal, Jaanus (2007) Loodusdirektiivi elupaigatüüpide käsiraamat.
- Palo, Anneli (2010) Loodusdirektiivi metsaelupaigade inventeerimise juhend.
- LIFE Mires Estonia projekti koduleht, loodud 2016, jaanuar
- Ohepalu kaitsekorralduskava (kinnitatud 31.dets.2015)