Undla vald
|
See artikkel räägib 1939. aastal moodustatud vallast, varasema valla kohta vaata artiklit Undla vald (Kadrina kihelkond). |
Undla vald oli vald Viru maakonnas aastail 1939–1950. Vallamaja asus Kadrinas.[1]
1939. aasta vallareform
[muuda | muuda lähteteksti]Vald moodustati 1939. aasta vallareformiga senise Undla valla maa-alast, välja arvatud osa Kõrgemäe ja osa Saukse külade maa-aladest, Tõrma küla ja Imastu asunduse, Männiku nr. 26, Kassisaba-Ann nr. 29 ja Saare nr. 91 talude, Ojaveski ja Karjametsa külade talude senise Undla valla sisse ulatuvate osade ning Tapa metskonna Tapa metsandiku kvartaalide nr. 4–8, 12 ja 13 maa-alad; senise Saksi valla Aruküla, Kiku, Pariisi, Nõmme ja Metsapere külade ning Saksi asunduse Kuriste nr. a-8 talu maa-aladest.[2] Senise Undla valla Tõrma küla ja Imastu asunduse ning Tapa metskonna Tapa metsandiku kvartaalide nr. 4–8, 12 ja 13 maa-alad liideti Lehtse vallaga[3].
Undla valda kuulusid: Kadrina alevik, Raudtee majad, Jõetaguse asundus, Kruusimäe-Kadapiku ja Lante-Sirgu külad, Undla-Vinnimäe ja Undla-Tuulemäe asundused, Saari, Sootaguse, Teliskopli, Nagala-Leikude, Mäoküla ja Väljataguse külad, Polli asundus ja Päri asundus, Võduvere-Tagaküla, Võduvere küla, Hulja, Hulja-Uusküla, Hulja-Väljataguse, Tirpiku, Härjadi, Orutaguse ja Saukse külad ning Raudtee majad, Vandu-Tagaküla, Vandu-Eesküla, Kriska küla, Neeruti asundus, Neeruti-Lustimäe asundus, Uduküla, Jõepere asundus, Jõepere-Ristmetsa asundus, Valgma küla, Valgma-Mägede, Pariisi, Aruküla, Kiku, Salla, Kõrbse-Orapere, Nõmme ja Metspere külad, Vanamõisa, Koplimetsa, Põima, Kääbaste, Pakitu-Sorgi, Tokolopi, Udriku-Pankase, Imastu-Pankase ja Männiku külad, Udriku asundus, Vabaduse Risti Kavaleride Kodu[4].
Vald kuulus Riigivolikogu 67. valimisringkonda, kust valiti Rudolf Penno, ja Kadrina põllumeeste konvendi tegevus- ja valimispiirkonda.
Esimene Undla vallavanem oli August Saaga. 18. detsembril 1939 valiti vallavanemaks Heinrich Kübarsepp, kes samal päeval sai 30-aastaseks.
Külanõukogude moodustamine ja valla likvideerimine
[muuda | muuda lähteteksti]13. septembril 1945 moodustati valla koosseisus Kruusimäe-Kadapiku külanõukogu, Neeruti külanõukogu, Pakito-Sorgi külanõukogu ja Udriku-Tuha külanõukogu. 25. veebruaril 1949 arvati valla koosseisu Tapa külanõukogu, mis oli seni kuulunud Lehtse valda Järvamaal. 26. septembril 1950 arvati valla maa-ala Tapa rajooni koosseisu.
1950. aasta oktoobris, päev enne vallamaja (kahekorruseline kortermaja Kadrinas, Viru tn 7) põlengut, nimetati Undla vald ümber Kadrina külanõukoguks.
1949. aastal, kui moodustati 25. veebruaril 1949 senise Viru maakonna jagamisega: idapoolsetest valdadest Jõhvi maakond ja läänepoolsetest osadest Viru maakond, liideti uue Viru maakonnaga[5] alasid Harju maakonnast ja Järva maakonnast Tapa linn ja Lehtse valla Saksi ning Tapa külanõukogu. Liidetud Mahu valla Aseri külanõukogu liideti Lüganuse vallaga, Lehtse valla Tapa külanõukogu liideti Undla vallaga ja Saksi külanõukogu Assamalla vallaga[6].
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Maa-ameti kaardirakendused
- ↑ Väljavõte Vabariigi Presidendi otsusest nr. 88 – 7. oktoobrist 1938 (RT 1938, 87, 776)
- ↑ Väljavõte 776. Vabariigi Presidendi otsusest nr. 88., Riigi Teataja, nr. 87, 14 oktoober 1938
- ↑ 590. Viru Maavanema otsus Viru maakonna vallavolikogude valimisringkondade arvu ja nende piiride kohta, Riigi Teataja, nr. 75, 9 september 1939
- ↑ Mati Laur, Tõnu Tannberg, Rajoonide aeg. Ümberkorraldused Eesti NSV haldusjaotuses, Tuna 4 / 2019, lk 98–109
- ↑ Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi seadlus „Jõhvimaa moodustamise ja Tapa linna ning mõnede valdade ja külanõukogude ühendamise kohta Virumaaga“, 25.02.1949, Harju Elu: Harjumaa ajaleht, nr. 26, 1 märts 1949