Jaanuar 1940

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Siin on loetletud sündmusi jaanuaris 1940.

Kuupäevata[muuda | muuda lähteteksti]

1. jaanuar 1940[muuda | muuda lähteteksti]

2. jaanuar 1940[muuda | muuda lähteteksti]

3. jaanuar 1940[muuda | muuda lähteteksti]

  • Patrulltegevus Prantsuse-Saksa rindel oli päeva jooksul ja eriti hommikul intensiivne peaaegu kõigis sektorites Reinilt Moselini. Saarist lääne pool tungis üks Prantsuse patrull 2–3 km sügavusele Saksa linide taga. Leidi aset tulevahetus Saksa patrullidega ja toodi kaasa vange. Vogeesides oli väikesel Prantsuse patrullil tulevahetus kahe Saksa rühmaga, kus oli kokku 100 meest. Sakslased taganesid. Prantsuse lennuväe luureüksused tegid neli luureretke 300–400 km sügavusele Saksa territooriumile. Saksa lennukid lendasid sügavale Prantsuse territooriumile peaaegu Pariisini. Osa neist sattus tagaiteel Belgia kohale. Prantsuse hävituslennukid tulistasid alla ühe Dornier' ja ühe Messerschmitti tüüpi lennuki. Sakslased tulistasid alla Blendheim-tüüpi Briti lennuki.
  • Prahas arreteeriti sõltumatuid ajakirjanikke ning endisi Tšehhoslovakkia ohvitsere.
  • Talvesõjas viskasid Soome lennukid Leningradi üle 3 miljoni lendlehe.
  • Endine Briti saatkonna nõunik Moskvas Gordon Bereker, kes oli viibinud Saksa ristleja poolt kinni võetud ja Swinemündesser viidud Tallinnast Stockholmi teel olnud Eesti laeva Estonia pardal, saabus Stockholmist Perthi lennujaama ja sõitis Londonisse.
  • ASK käsipallimeeskond sõitis varahommikul Kaunasesse kahele võistlusele.
  • Põdrala vallavolikogu koosolekul nurjus uue vallavalitsuse moodustamine, sest hääled jagunesid kahe vallavanemakandidaadi vahel võrdselt.

4. jaanuar 1940[muuda | muuda lähteteksti]

5. jaanuar 1940[muuda | muuda lähteteksti]

  • Talvesõjas piirasid Soome väed Laadogast põhja pool ümber Punaarmee 18. diviisi.
  • Briti lennukid tegid öösel luurelende Loode-Saksamaa kohal ja parull-lende Saksa baaside kohal Helgolandi lahes.
  • Suurbritannia sõjaminister Leslie Hore-Belisha astus lahkarvamuste tõttu sõjaväe juhtkonnaga tagasi.
  • Ungari välisminister krahv István Csáky saabus Veneetsiasse.
  • USA Föderaalsele Kommunikatsioonikomisjonile (FCC) demonstreeriti esmakordselt FM-raadiot.
  • Sada tuhat inimest 400 Rootsi ettevõttes töötasid ja annetasid sissetuleku Soomet abistavale organisatsioonile Finlandshjälpen.
  • Åres avati Rootsi esimene suusatõstuk.
  • Seoses tõsiste mässudega Bombayst kagu pool aprillis 1939 mõisteti 12 isikut surma, 2 eluaegsele maalt väljasaatmisele ja 40 vangi.
  • Hommikupoole algas Kaunases Tautininkai esindajate kahepäevane kongress. President Antanas Smetona esines programmilise kõnega.
  • Tallinnas algas Eesti skautide maleva juhtide ja skaudisõprade üleriigiline 13. aastakoosolel ligi 600 skaudijuhi osavõtul. Avaaktus toimus kell 10 Estonia saalis. Esines peaminister Jüri Uluots.
  • Kell 14 kohtusid Tallinna volikogu rühmade esindajad Tallinna ülemlinnapea Aleksander Tõnissoniga läbirääkimisteks linnavalitsuse moodustamiseks. Tõnisson avaldas soovi, et linnavalitsusse kuuluksid kõigi rühmade esindajad, ja sõitis seejärel Tartusse.

6. jaanuar 1940[muuda | muuda lähteteksti]

  • Soome leitnant Jorma Sarvanto hävitas Talvesõjas ühe lennuga kuus Nõukogude pommitajat Tupolev DB-3.
  • Poznańis toimus massiline hukkamine.
  • Hollandi delegatsioon, mis pidas Briti võimudega läbirääkimisi sõjast tingitud kaubanduslike küsimuste üle, pöördus öösel pärast jõuluvaheaega Lomdonisse tagasi.

7. jaanuar 1940[muuda | muuda lähteteksti]

8. jaanuar 1940[muuda | muuda lähteteksti]

9. jaanuar 1940[muuda | muuda lähteteksti]

  • SS-i väed kandsid Heinrich Himmlerile ette, et nad on Poola psühhiaatriahaiglates kõrvaldanud 4000 ravimatut patsienti.

10. jaanuar 1940[muuda | muuda lähteteksti]

  • Saksamaa Luftwaffe kullerilennuk, mille pardal olid major Hönmanns ja major Reinberger, kaldus teel Münsterist Kölni kursist kõrvale ning tegi Belgias Maasmecheleni vallas Vuchtis hädamaandumise, mistõttu osa Saksamaa operatsiooni Fall Gelb plaanidest (pealetungiplaanidest läänerindel) langes belglaste kätte ja sai liitlastele teatavaks.
  • Kemisse viidi Rootsi lennuväeüksus.
  • Türgis Anatoolias oli tugev, tuhandete ohvritega maavärin. Erzigiani piirkonnas olid pärast tõukeid suured üleujutused.

11. jaanuar 1940[muuda | muuda lähteteksti]

12. jaanuar 1940[muuda | muuda lähteteksti]

  • Talvesõjas pommitas üle 400 Nõukogude lennuki Lõuna-Soomet.

13. jaanuar 1940[muuda | muuda lähteteksti]

14. jaanuar 1940[muuda | muuda lähteteksti]

15. jaanuar 1940[muuda | muuda lähteteksti]

  • Talvesõjas pommitasid Nõukogude väed intensiivselt Soome positsioone Summa all.
  • Belgia keeldus lubamast Briti ja Prantsuse vägedel läbida oma territooriumi.
  • Prantsusmaal seati sisse toidutalongid.

Rootsis kejtestati piltpostkaartidele teatud tsensuur.

16. jaanuar 1940[muuda | muuda lähteteksti]

17. jaanuar 1940[muuda | muuda lähteteksti]

19. jaanuar 1940[muuda | muuda lähteteksti]

20. jaanuar 1940[muuda | muuda lähteteksti]

21. jaanuar 1940[muuda | muuda lähteteksti]

  • Vatikanis mõistis paavst hukka Poola okupeerimise Saksamaa poolt.
  • Tšortkivis leidis aset poola lütseumiõpilaste mäss Nõukogude Liidu vastu. 600 inimest arreteeriti. Osa neist, sealhulgas õpilastest, lasti kohapeal maha.

22. jaanuar 1940[muuda | muuda lähteteksti]

  • Soome teatas võõrväeosade loomisest võitluseks Talvesõjas.

23. jaanuar 1940[muuda | muuda lähteteksti]

24. jaanuar 1940[muuda | muuda lähteteksti]

25. jaanuar 1940[muuda | muuda lähteteksti]

  • Kanada parlament saadeti laiali, sest ta polnud nõus sõjaks valmistumisega. Valimised määrati 26. märtsile.

26. jaanuar 1940[muuda | muuda lähteteksti]

  • USA ütles üles Jaapaniga 1911 sõlmitud kaubandus- ja navigatsioonilepingu. Jaapan importis USA-st 90% oma rauavajadusest ja 91% oma tarbitavast vasest.
  • Poola juutidel keelati raudtee kasutamine.
  • Lõppes sakslaste ümberasustamine Nõukogude Liidu poolt okupeeritud Poola aladelt Saksamaale.
  • Rootsis asutati Statens informationsstyrelse, mille ülesanne oli muu hulgas teostada järelevalvet rootsikeelsete raamatute, ajakirjanduse, raadiosaadete ja filmide üle.
  • Brisbane'is registreeriti soojarekord 43,2 kraadi.

27. jaanuar 1940[muuda | muuda lähteteksti]

28. jaanuar 1940[muuda | muuda lähteteksti]

29. jaanuar 1940[muuda | muuda lähteteksti]

30. jaanuar 1940[muuda | muuda lähteteksti]