Viljatus

Allikas: Vikipeedia

Viljatuseks nimetatakse võimetust rasestuda ühe aasta jooksul pärast regulaarseid kaitsmata vahekordasid. Viljatust peetakse ülemaailmseks terviseprobleemiks ja see mõjutab mingil eluhetkel 17,5% täiskasvanud inimestest. Viljatus võib olla nii meditsiiniline, psühholoogiline kui ka sotsiaalne probleem.[1]

Eestis sündis 2022. aastal viljatusravi tulemusel 680 last, mis moodustas 5,9% elussündidest[2].

Viljatuse põhjused[muuda | muuda lähteteksti]

Viljatuse põhjused võivad tuleneda kas naisest (35–40%) või mehest (35–40%), kombineeritult mõlemast (20–30%) või jääda välja selgitamata.[3]

Naiste puhul on viljatust põhjustavatest meditsiinilistest näidustustest enamlevinud endometrioos, munajuhade sulgus, polütsüstiline munasarjade sündroom (PCOS), emaka limaskesta probleemid ja hormonaalne tasakaalutus[4].

Meeste viljatus on seotud erinevate anatoomiliste, kaasasündinud, geneetiliste ja hormonaalsete häiretega, aga ka põletiku ja selle tüsistustega reproduktiivsüsteemis[5].

Viljakust mõjutavad tegurid:[3]

  • vanus
  • reproduktiivsüsteemi anatoomilised kõrvalekalded
  • hormonaalsed häired
  • sugulisel teel levivad haigused ja nende tüsistused
  • geneetilised seisundid
  • ägedad või kroonilised haigusseisundid
  • toksiinid ümbritsevast keskkonnast
  • elustiiliga seotud probleemid (toitumine, suitsetamine, alkoholi tarbimine)

Kehamassiindeksi (KMI) mõju naiste viljatusele[muuda | muuda lähteteksti]

Liiga madal või liiga kõrge KMI võib naistel kaasa tuua ebaregulaarse menstruatsiooni, anovulatsiooni, endomeetriumi muutused ja hormonaalse tasakaalustamatuse. Liiga kõrge KMI-ga ja ülimadala KMI-ga naistel esineb tõenäolisemalt hormonaalseid ja menstruaaltsükli häireid.[6] Lisaks on leitud, et normist kõrvale kalduv KMl omab negatiivset mõju ka kunstliku viljastamise protseduuri edukusele[7][8].

Vanuse ja munasarjade reservi mõju naiste viljatusele[muuda | muuda lähteteksti]

Inimese munasari ja munarakk

Munarakkude maksimaalne hulk munasarjades on 6–7 miljonit ja see esineb naissoost lootel 20. rasedusnädalal. Munarakkude arv väheneb sündides ligikaudu 1–2 miljoni munarakuni, puberteediea alguseks on neid alles 300 000–500 000 ning 37-aastaselt 25 000 rakku. Menopaus saabub, kui munarakke on alles 1000 ringis. Naiste viljakus väheneb vanuse kasvades järk-järgult alates umbes 32. eluaastast ja pärast 37. eluaastat kiireneb langus veelgi.[9][10][11] Vanuse kasv peegeldab eelkõige munarakkude arvu ja kvaliteedi langust, kuid eaga suurenevad ka teiste viljakust negatiivselt mõjutada võivate häirete risk nagu endometrioos ja munajuhade sulgus. Munarakkude kvaliteet näib olevat seotud munarakkude tsütoplasma kvaliteedi languse ja eaga seotud tuumagenoomi kõrvalekallete suurenemisega.[12]

Primaarne ja sekundaarne viljatus[muuda | muuda lähteteksti]

Viljatus võib olla kas primaarne või sekundaarne. Primaarsest viljatusest räägitakse juhul, kui varasemad katkemata rasedused puuduvad. Sekundaarse viljatusega on tegu siis, kui varem on vähemalt üks katkemata rasedus esinenud.[1]

Viljatute naiste reproduktiivtrakti mikrobioota[muuda | muuda lähteteksti]

Gardnerella vaginalis.

Viljatute naiste mikrobioota võib erineda tervete naiste mikrobiootast. On leitud, et viljatute naiste mikroobikooslused on suurema mitmekesisusega ja suurema liigirikkusega.[7][13] Viljatute naiste mikrobiootas esineb suurema tõenäosusega anaeroobseid ja varem bakteriaalse vaginoosiga seostatud baktereid, nagu näiteks Gardnerella vaginalis[7]. Laktobatsillide suurem arvukus alumistes suguteedes on aga seotud paremate reproduktiivsete tulemustega[7][14][15]. Lactobacillus crispatuse domineeritud suguteede mikrobioota on kunstliku viljastamise protseduuri õnnestumisele enim soodsat mõju avaldanud[7]. Lactobacillus iners'i domineeritud mikrobioota on aga viljakusravi õnnestumist ebasoodsalt mõjutanud.[7][16] Lisaks on viljatute naiste emakakaelalt võetud proovides esinenud Ureaplasma perekonna baktereid arvukamalt kui tervete naiste proovides[16].

Ka endomeetriumil leiduvatel laktobatsillidel võib reproduktiivsust toetav roll olla[17][14][18]. Jaapanis läbi viidud uuringus leiti arvestataval protsendil viljatutest naistest endomeetriumil mittelaktobatsillide poolt domineeritud mikrobioota ning arvatakse, et laktobatsillide osakaalu suurendamine endomeetriumil kuni 90%-ni võiks soodustada implantatsiooni tulemust[17].

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. ↑ 1,0 1,1 "Infertility Prevalence Estimates, 1990–2021". www.who.int (inglise). Vaadatud 19. jaanuaril 2024.
  2. ↑ Tervise Arengu Instituut (25. juuli 2023). "Viljatusravi". Tervise Arengu Instituut. Vaadatud 28. jaanuaril 2024.
  3. ↑ 3,0 3,1 Deyhoul, Narjes; Mohamaddoost, Tina; Hosseini, Meimanat (1. jaanuar 2017). "Infertility-Related Risk Factors: A Systematic Review". International Journal of Women's Health and Reproduction Sciences. 5 (1): 24–29. DOI:10.15296/ijwhr.2017.05. ISSN 2330-4456.
  4. ↑ "2.1 Mis on viljatus? Mis põhjustab viljatust? ⋆ Viljakusest.ee". www.viljakusest.ee (Ameerika inglise). Vaadatud 22. jaanuaril 2024.
  5. ↑ Punab, M.; Poolamets, O.; Paju, P.; Vihljajev, V.; Pomm, K.; Ladva, R.; Korrovits, P.; Laan, M. (17. november 2016). "Causes of male infertility: a 9-year prospective monocentre study on 1737 patients with reduced total sperm counts". Human Reproduction (inglise). DOI:10.1093/humrep/dew284. ISSN 0268-1161. PMC 5165077. PMID 27864361.{{ajakirjaviide}}: CS1 hooldus: PMC vormistus (link)
  6. ↑ "Impact of Body Mass Index on female fertility and ART outcomes - Panminerva Medica 2019 March;61(1):58-67". www.minervamedica.it (inglise). DOI:10.23736/s0031-0808.18.03490-0. Vaadatud 19. jaanuaril 2024.
  7. ↑ 7,0 7,1 7,2 7,3 7,4 7,5 Koort, Kairi; Sõsa, Kristiina; Türk, Silver; Lapp, Eleri; Talving, Elle; Karits, Peeter; Rosenstein, Karin; Jaagura, Madis; Sekavin, Aire; Sõritsa, Deniss; Haldre, Kai; Karro, Helle; Korrovits, Paul; Salumets, Andres; Mändar, Reet. "Lactobacillus crispatus ‐dominated vaginal microbiome and Acinetobacter ‐dominated seminal microbiome support beneficial ART outcome". Acta Obstetricia et Gynecologica Scandinavica (inglise). 102 (7): 921–934. DOI:10.1111/aogs.14598. ISSN 0001-6349.
  8. ↑ Wittemer, C., Ohl, J., Bailly, M., Bettahar-Lebugle, K., & Nisand, I. (2000). Does body mass index of infertile women have an impact on IVF procedure and outcome? Journal of Assisted Reproduction and Genetics, 17(10), 547–552. http://www.pubmedcentral.nih.gov/articlerender.fcgi?artid=3455453&tool=pmcen+trez&rendertype=abstrac
  9. ↑ "A quantitative and cytological study of germ cells in human ovaries". Proceedings of the Royal Society of London. Series B. Biological Sciences (inglise). 158 (972): 417–433. 22. oktoober 1963. DOI:10.1098/rspb.1963.0055. ISSN 0080-4649.
  10. ↑ Faddy, M.J.; Gosden, R.G.; Gougeon, A.; Richardson, Sandra J.; Nelson, J.F. "Accelerated disappearance of ovarian follicles in mid-life: implications for forecasting menopause". Human Reproduction. 7 (10): 1342–1346. DOI:10.1093/oxfordjournals.humrep.a137570. ISSN 1460-2350.
  11. ↑ Block, Erik (18. juuni 2008). "QUANTITATIVE MORPHOLOGICAL INVESTIGATIONS OF THE FOLLICULAR SYSTEM IN WOMEN". Acta Anatomica. 14 (1–2): 108–123. DOI:10.1159/000140595. ISSN 0001-5180.
  12. ↑ Vollenhoven, Beverley; Hunt, Sarah (22. november 2018). "Ovarian ageing and the impact on female fertility" (inglise). DOI:10.12688/f1000research.16509.1. PMC 6259486. PMID 30542611. {{ajakirjaviide}}: viitemall journal nõuab parameetrit |journal= (juhend)CS1 hooldus: PMC vormistus (link)
  13. ↑ Amato, Virginia; Papaleo, Enrico; Pasciuta, Renée; Viganò, Paola; Ferrarese, Roberto; Clementi, Nicola; Sanchez, Ana Maria; Quaranta, Lavinia; Burioni, Roberto; Ambrosi, Alessandro; Salonia, Andrea; Clementi, Massimo; Candiani, Massimo; Mancini, Nicasio (10. detsember 2019). "Differential Composition of Vaginal Microbiome, but Not of Seminal Microbiome, Is Associated With Successful Intrauterine Insemination in Couples With Idiopathic Infertility: A Prospective Observational Study". Open Forum Infectious Diseases. 7 (1). DOI:10.1093/ofid/ofz525. ISSN 2328-8957. PMC 6942492. PMID 31915713.{{ajakirjaviide}}: CS1 hooldus: PMC vormistus (link)
  14. ↑ 14,0 14,1 Salim, R., Ben-Shlomo, I., Colodner, R., Keness, Y., & Shalev, E. (2002). Bacterial colonization of the uterine cervix and success rate in assisted reproduction: Results of a prospective survey. Human Reproduction, 17(2), 337–340. https://doi.org/10.1093/humrep/17.2.337
  15. ↑ Selman, Helmy; Mariani, Monica; Barnocchi, Nicoletta; Mencacci, Antonella; Bistoni, Francesco; Arena, Saverio; Pizzasegale, Silvana; Brusco, Gian Francesco; Angelini, Antonio (1. september 2007). "Examination of bacterial contamination at the time of embryo transfer, and its impact on the IVF/pregnancy outcome". Journal of Assisted Reproduction and Genetics (inglise). 24 (9): 395–399. DOI:10.1007/s10815-007-9146-5. ISSN 1573-7330. PMC 3454954. PMID 17636439.{{ajakirjaviide}}: CS1 hooldus: PMC vormistus (link)
  16. ↑ 16,0 16,1 Wee, Bryan A.; Thomas, Mark; Sweeney, Emma Louise; Frentiu, Francesca D.; Samios, Melanie; Ravel, Jacques; Gajer, Pawel; Myers, Garry; Timms, Peter; Allan, John A.; Huston, Wilhelmina M. "A retrospective pilot study to determine whether the reproductive tract microbiota differs between women with a history of infertility and fertile women". Australian and New Zealand Journal of Obstetrics and Gynaecology (inglise). 58 (3): 341–348. DOI:10.1111/ajo.12754. ISSN 0004-8666.
  17. ↑ 17,0 17,1 Kyono, Koichi; Hashimoto, Tomoko; Nagai, Yoko; Sakuraba, Yoshiyuki. "Analysis of endometrial microbiota by 16S ribosomal RNA gene sequencing among infertile patients: a single‐center pilot study". Reproductive Medicine and Biology (inglise). 17 (3): 297–306. DOI:10.1002/rmb2.12105. ISSN 1445-5781. PMC 6046523. PMID 30013432.{{ajakirjaviide}}: CS1 hooldus: PMC vormistus (link)
  18. ↑ Lüll, Kreete; Saare, Merli; Peters, Maire; Kakhiani, Ekaterina; Zhdanova, Anastasia; Salumets, Andres; Boyarsky, Konstantin; Org, Elin. "Differences in microbial profile of endometrial fluid and tissue samples in women with in vitro fertilization failure are driven by Lactobacillus abundance". Acta Obstetricia et Gynecologica Scandinavica (inglise). 101 (2): 212–220. DOI:10.1111/aogs.14297. ISSN 0001-6349. PMC 9564573. PMID 35092013.{{ajakirjaviide}}: CS1 hooldus: PMC vormistus (link)
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Viljatus&oldid=6571532"