Stenokardia

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Stenokardia ehk rinnaangiin on südame isheemiatõve avaldumisvorm, mis väljendub järsku tekkiva ajutise rinnakutaguse valu- või pigistustundega, mis võib kiirguda ka vasakusse õlga, kaela, ülakõhtu, selga ja alalõuga. [1] Stenokardia tekib, kui südamelihase hapnikuga varustatus ei ole piisav normaalse südametöö tagamiseks. Valu võivad esile kutsuda erinevad faktorid: külm, füüsiline pingutus, erutus.[2]

Kliinilised avaldumisvormid[muuda | muuda lähteteksti]

Stenokardia võib kliiniliselt avalduda kolme eri vormina:

  • Krooniline stabiilne rinnaangiin - selle põhjuseks on koronaararterite (ehk südamelihast verega varustavate veresoonte) ahenemine, mis tekitab südamelihase isheemia (hapnikunälguse). Koronaararterite ahenemine on tavaliselt põhjustatud ateroomist. Valuhood on reeglipärased, tekivad teatud stiimulite (näiteks füüsiline koormus) toimel ning kaovad puhates. Valu allub nitraatide toimele. Tegu on kõige sagedasema stenokardia vormiga. Raviks kasutatakse orgaanilisi nitraate (nitroglütseriin), β-adrenoblokaatoreid, kaltsiumikanalite blokaatoreid koos ateromatoosse haiguse ravimitega (statiinid ja trombotsüütide agregatsiooni pärssivad ained)[2]
  • Ebastabiilne rinnaangiin - koronaararterite blokeerumise põhjuseks on tavaliselt embol, mis osaliselt blokeerib veresoone. Valuhood tekivad haiguse alguses füüsilise koormuse mõjul, kuid haigus on süvenev ning selle progresseerudes tekivad valuhood ka puhkeolekus. Selle vormi puhul on suur müokardi infarkti tekkimise risk. Müokardi infarkti tekkimise riski vähendamiseks kasutatakse aspiriini koos hepariini ja glükoproteiin IIb/IIIa inhibiitoritega.[2]
  • Variantangiin ehk vasospastiline stenokardia - harvaesinev vorm, mille põhjuseks on koronaararterite spasmid. Esineb ka puhkeolekus, aterosklerootiline kahjustus tavaliselt puudub. Esineb tihti noortel meestel. Raviks kasutatakse vasodilataatoreid.[2]

Sümptomaatika[muuda | muuda lähteteksti]

Ajutine valu, surve-, pigistustunne rinnaku taga, kuid võib kiirguda ka vasakusse õlga, kaela, ülakõhtu, selga ja alalõuga. Võib esineda õhupuudustunne, minestustunne, jõuetus, südamepekslemine.

Valuhoog tekib füüsilise pingutuse, emotsionaalse pinge või järsu temperatuuri vahetuse tulemusena, sest nendes olukordades teeb süda rohkem tööd ning vajab suuremat hapnikuga varustatust, kuid koronaararterite blokeerumise tõttu ei saa süda piisavat verevoolutust ning seetõttu jääb hapnikunälga.

Valu möödub puhkamisel või nitraatide (tavaliselt kasutatakse nitroglütsetiiini) manustamisel 5 minuti jooksul. [1]

Kui 3 nitroglütseriini tabletti ei anna 15 minuti jooksul leevendust valuhoole tuleks pöörduda arsti poole.

Ravi[muuda | muuda lähteteksti]

Stenokardia ravi eesmärkideks on südamelihase hapnikuvajaduse vähendamine, koronaararterite verevoolutuse suurendamine, tromboosi ennetamine, ateroskleroosi ja hüperlipideemia riskifaktorite vähendamine. Selleks kasutatakse vasodilataatoreid (nitraadid ja kaltsiumkanalite blokaatorid), südametööd vähendavaid ravimeid (kaltsiumkanalite blokaatorid ja β-adrenoblokaatorid) ja teisi ravimeid (metabolismi modifitseerijad ja löögisageduse vähendajad).[2]

  1. 1,0 1,1 "Stenokardia". Regionaalhaigla. Vaadatud 21.11.2020.
  2. 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 H.P.Rang, M.M.Dale, J.M.Ritter, R.J.Flower (2007). Rang and Dale's Pharmacology (Sixth edition). Churchill Livingstone Elsevier. Lk 285.