Müokardi infarkt

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Müokardiinfarkt ehk südamelihase infarkt (kõnekeeles lihtsalt infarkt) on seisund, mille korral südamelihase verevarustus väheneb või katkeb südame veresoonte sulguse või ahenemise tõttu. Selle tulemusena südamelihas kärbub ning normaalne südametegevus on häiritud.

Südamelihase infarkti kulg ja raskusastmed on erinevad ja individuaalsed. Sõltuvad õigeaegsest ja kiirest ravist. „Aeg on südamelihas“ – mida kiiremini reageerida, seda väiksem osa südamelihasest kärbub. Esimesed kaks tundi on kõige olulisemad.

Südame- ja veresoonkonna haigused on kõige sagedasem surmapõhjus nii Eestis kui ka teistes arenenud riikides. Müokardiinfarkt põhjustab 21–58% kõigist äkksurma juhtumitest.[1]

Põhjused[muuda | muuda lähteteksti]

See on kõige sagedasem (90% juhtudest) südamelihase infarkti põhjus. Aterosklerootilise naastu rebenemine veresoone siseseinast põhjustab trombi tekke, mis ummistab pärgarteris verevoolu.

  • Veresoone spasm ehk järsk kokkutõmme
  • Veresoone emboolia

Veresoone sulgumine rasvarakude, õhumullide või gaasi tõttu.[2]

Uuringud diagnoosi täpsustamiseks[muuda | muuda lähteteksti]

  • EKG ehk elektrokardiogramm
  • Koronarograafia

Veresoonte röntgen, kus soonte nähtavaks muutmiseks kasutatakse kontrastainet

  • Vereanalüüsid[3]

Riskitegurid[muuda | muuda lähteteksti]

Inimese mõjutatavad[muuda | muuda lähteteksti]

  • Suitsetamine

Inimesest sõltumatud[muuda | muuda lähteteksti]

  • Meessugu
  • Vanus

Infarkti haigestumise risk suureneb vanusega, mida vanem on inimene, seda suurem on oht haigestuda

Tunnused[muuda | muuda lähteteksti]

2/3 inimestest esinevad mõne päeva või nädala jooksul enne infarkti järgmised tunnused:

  • Valud südame piirkonnas
  • Hingeldamine
  • Väsimus

Peamine sümptom on stenokardiline valu (kõigest 10% inimestest esineb infarkt valutult). Valu kestab üle 20 minuti ning esineb kogu rindkeres, kiirgab vasakusse õlga ja küünarnukki ning mõnikord ka alalõuga, selga ja ülakõhtu. Reeglina on valu pigistav, suruv, kõrvetav või rebiv. Sageli algab valu öösel või varahommikul ning võib olla nii süvenev kui ka vahelduv.[5]

Vormid[muuda | muuda lähteteksti]

  • Südame eesseina infarkt
  • Südame allseina infarkt
  • Südame külgseina infarkt
  • Südame vahesina infarkt
  • Südame tipuseina infarkt[2]

Esmaabi[muuda | muuda lähteteksti]

  • Kutsuda kiirabi (hädaabinumber 112)
  • Haige ei tohiks ringi liikuda
  • Võimalusel võtta nitroglütseriini, mida iga südamelihase infarkti varem põdenud inimene peaks kaasas kandma
  • Võimalusel võtta aspiriini, mis takistab trombi moodustamist
  • Tagada ruumis värske õhk[6]

Raskusaste[muuda | muuda lähteteksti]

  • Seinaläbine ehk transmuraalne

Infarkti piirkonnas on südamelihas kogu seina paksuses hävinud.

  • Mitteseinaläbine ehk mittetransmuraalne

Infarkti piirkonnas on südamelihas osaliselt hävinud.[2]

Ravimeetodid[muuda | muuda lähteteksti]

  • Optimaalne medikamentoosne ravi

Hõlmab elustiili muutust (tervislik toitumine, füüsiline aktiivsus ja suitsetamisest loobumine), riskitegurite (suhkruhaigus, kõrge vererõhk, ülekaal jne) kontrolli, ravimite kasutamist ning negatiivsete juhtumite ennetamist.

  • Perkutaanne koronaarne interventsioon ehk sondeerimine

Pärgarteri ahenenud piirkonda viiakse reie või käsivarre arteri kaudu spetsiaalne sond ehk kateeter, mille tipus asub balloon. Balloon täidetakse surve all, mille tänule pressitakse naastud ahenenud kohas vastu seina. Seeläbi ei ole see enam takistuseks verevoolule. Laiendatud kohale pannakse võrk ehk stent, et laiendatud koht taas ei aheneks. Tänapäeval kasutatavad stendid on kaetud spetsiaalsete ravimitega, mis pärsivad veresoone sumbumist, kuid sellest hoolimata kipuvad stendid mingi aja jooksul sumbuma.

  • Aortokoronaarne šunteerimine ehk südameoperatsioon

See on südameoperatsioon, kus umbunud või ahenenud pärgarteri osale moodustatakse kõrvaltee. Kõrvaltee moodustatakse haigelt võetud arterit või veeni. Kõige sagedamini kasutatakse jäsemetelt võetud veene, millest pooled umbes 10 aasta jooksul sumbuvad. Kõige paremaks šundi materjaliks peetakse rindkeresisest arterit, sest see toimib kauem, kui jäsematelt võetud veenid. Sageli on šunteerimist vajavaid artereid palju ning tuleb kasutada ka veenist tehtud šunte. Pärast operatsiooni veedab patsient 1–3 päeva intensiivravipalatis ning enamasti nädal pärast operatsiooni lastakse patsient koju. Kolme kuu möödudes on inimene tavaliselt operatsioonist täielikult taastunud.[7]

Tagajärjed[muuda | muuda lähteteksti]

  • Ravimite tarvitamine, mille arst on välja kirjutanud
  • Elustiili muutus
  • Regulaarsed arstivisiidid
  • Halvimal juhul surm

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Tervise Arengu Instituut. "Südametervis: Südame-veresoonkonna haiguste ennetamine". 27. juuni 2018.
  2. 2,0 2,1 2,2 Margus Viigimaa. "Südamelihase infarkt". Kliinik.
  3. "Infarktiga haiglas". Koronaar, 4. detsember 2016.
  4. "Kuidas infarkti ära hoida?". Koronaar, 4. detsember 2016.
  5. Marelle Grünthal-Drell. "Insult, infarkt ja hüpertoonia: infarkti tunnused".
  6. Taimi Taimalu. "Haiguslikud seisundid ja esmaabi. Infarkt".
  7. Toomas Sulling (2017). Südamega südamest. Pilgrim raamat. Lk 31-34. 

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]