Hispaania rahvalik muusika

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Hispaania rahvalik muusika on Hispaania rahva poolt viljeletav rahvalik muusika.

Hispaania klassikalisel muusikal on rahvaliku muusikaga teatud kattuvusi (zarzuela-aariad, flamenco).

Mujal hispaaniakeelses maailmas, eeskätt Lõuna- ja Kesk-Ameerikas ja Filipiinidel, on ajaloolisele seosele Hispaaniaga vaatamata tekkinud märkimisväärsed kohalikud eripärasused (võrreldes Hispaania muusikaga), mis on piisavalt suured selleks, et neid käsitleda eraldi.

Vaadake ka kategooriat "Hispaania muusika".

Ajaloost[muuda | muuda lähteteksti]

Hispaania praegusel territooriumil on hispaania keel kui ladina keelele põhinev keel olnud kasutusel alates Rooma impeeriumi aegadest. Võib rääkida isegi mitmest sugulaskeelest ja nendest oluliselt erinevast baski keelest. Vastavalt on ka rahvalik muusika eri regioonides keeleliste ja vormiliste erinevustega, ja baski rahvalikku muusikat tuleks vaadelda eraldi.

Rahvalik muusika ja rahvamuusika[muuda | muuda lähteteksti]

Rahvalik muusika on kujunenud suurel määral Hispaania rahvamuusika põhjal.

Oluline osa on olnud tantsumuusikal. Tuntud tantsurütmid on boolero ja fantango. Rahvatantsuna on tuntud jota.

Lõuna-Hispaanias, Andaluusias on levinud flamenco-muusika, mille esitajateks on tüüpilliselt mustlased. Tõlkes leegitsevat ehk tulist (lad. flamma - tuli, leek) tähendav nimetus on seostatav ka väga vana tulekultusega.

Kõige tüüpilisemaks saatepilliks on olnud kitarr. Kitarrist on paari viimase sajandiga saanud ka oluline soolopill (vt. Francisco Tárrega).

Rahvalik muusika ja pop-muusika[muuda | muuda lähteteksti]

Rahvaliku muusika põhjal tekkis ka Hispaanias 1950ndatel aastatel popmuusika, mis 1960ndatel saavutas kohati väga laialdase või isegi üleeuroopalise (Baccara) ja ülemaailmse tuntuse (Los Bravos, 1966; Raphael, Julio Iglesias).

Laulud ja instrumentaallood[muuda | muuda lähteteksti]

"Agua dulce, agua salá" (Edgardo Donato, Estefano, Hal Batt) Esit. Julio Iglesias.
"Alhambra"
"Andalucia"
"Aserejé" ("The Ketchup Song") Esit. Las Ketchup, 2002, no.1 Hispaanias, Suurbritannias ja paljudes teistes kohtades, US#54)
"Ave Maria nomorro"
"Baila morena" (Roberto Livi, Rafael Ferro) Esit. Julio Iglesias.
"Bailar pegados" Esit. Sergio Dalma, ESC196_.
"Bamboleo" Esit. The Gypsy Kings
"En un mundo nuevo" Esit. Karina (ESC1971)
"Enséñame a cantar" Esit. Micky (ESC1977)
"Eres tú" Esit. Los Mocedades, ESC1973)
"Granada"
"Hijo de la Luna" (José María Cano) Esit. Mecano, voc. Ana Torroja. (1986)
"La, la, la" Esit. Massiel (ESC1968 võidulaul)
"La luna de miel" (Theodorakis-Gkatsos, orig. "An thymeteis t'oneiro mou") Esit. Gloria Lasso (~1961)
"La paloma" (S.Yradier)
"Pepe"
"Porque te vas" (Jose Luis Perales, lyr. J.L.Perales) Esit. Jeanette (filmis "Cria cuervos", 1976)
"Recuerdos de la Alhambra" (F.Tarrega) (instrumentaal kitarrile)
"Romanza anónima" (nesc., võib olla Fernando Sor (1778-1839))[1]
"Vivo cantando" Esit. Salome (ESC1969 võidulaul)
"Yo soy aquel" Esit. Raphael (ESC1966)

Heliloojad ja laulude sõnade autorid (luuletajad)[muuda | muuda lähteteksti]

Väga tuntud Baski päritolu Hispaania helilooja oli Sebastian Yradier (1809-1865, "La paloma"). Väga tuntud Hispaania heliloojad on Isaac Albeniz (1860-1909), Manuel de Falla (23 November 1876 – 14 November 1946), “Hispaania tants nr 1"), Enrique Granados Campiña (27 July 1867 – 24 March 1916, "Danzas españolas", "Canciones españolas", "Cançons catalanas"), kes oli tuntud ka pianistina, jt.

Lauljad ja muusikud[muuda | muuda lähteteksti]

Tuntud Hispaania lauljad on Victoria de los Ángeles, Teresa Berganza, Plácido Domingo, José Carreras, Montserrat Caballé, Alfredo Kraus jt. Täpsemalt Hispaania lauljate loendis.

Mitmed Hispaania ooperilauljad on tuntud selle poolest, et esitavad ka rahvalikke laule (Plácido Domingo, José Carreras, Montserrat Caballé jt.).

Kuulsad Hispaania instrumentalistid on Pablo de Sarasate (1844-1908, viiulivirtuoos), Andres Segovia (1893-1987, kitarrivirtuoos) jt.

Tuntumad rahvaliku ja pop-muusika esitajad (valik):
(La) Baccara (1977-1981)
Antonio Banderas (näitleja ja laulja)
Los Bravos ("Black is black" (Michelle Grainger, Tony Hayes, Steve Wadey) 1966 UK#2, USA#4, Canada#1)
Sergio Dalma ("Bailar pegados", 1991. aasta Eurovisiooni lauluvõistluse 4. koht)
Lola Flores (1923 – 1995, "La niña de la venta", 1951; "Ay Pena Penita Pena", 1953; "Maria de la O", 1958)
Gisela
The Gypsy Kings
Jose Guardiola (1930-2012) ("Algo prodigioso", 1963. aasta Eurovisiooni lauluvõistlusel )
Enrique Iglesias
Julio Iglesias ("Gwendoline", 1970. aasta Eurovisiooni lauluvõistlusel #4)
Jeanette
María Jiménez
Karina ("En un mundo nuevo", ESC1971)
Las Ketchup ("Ketchup song", "Un Blodymary" 2005. aasta Eurovisiooni lauluvõistlusel)
Gloria Lasso
Lolita
Massiel (ESC1968 võidulaul "La, la, la")
Los Mocedades ("Eres tú" 1973. aasta Eurovisiooni lauluvõistlusel)
Sara Montiel
Raphael ("Yo soy aquél" ESC1966,."Hablemos del amor" ESC1967)
Miguel Rios
Salome (ESC1969 võidulaul "Vivo cantando")
Paloma Cecilia San Basilio
Tamara
Dolores Vargas

Täielikumad loetelud on toodud siin:
Kategooria "Hispaania lauljad"
Kategooria "Hispaania muusikud"
Kategooria "Hispaania ansamblid"

Hispaania Eurovisiooni Lauluvõistlusel[muuda | muuda lähteteksti]

Hispaania on osalenud Eurovisooni Lauluvõistlustel alates 1961. aastast. Hispaanial on Eurovisooni Lauluvõistluse võitusid 2, aga paljud Hispaaniat esindanud laulud on saadud ka teisi kõrgeid kohti.

Vaadake kategooriat "Hispaania esindajad Eurovisiooni lauluvõistlusel".

Hispaania ja hispaanialikkus muusikas[muuda | muuda lähteteksti]

Muusikas on palju hispaanialikku kogu ibero-ameerikas ehk hispaaniakeelses Ameerikas, kuid seda ka laiemalt, näiteks, USA-s (nn. Tex-Mex).

Hispaaniateemalisi laule on esitanud paljud tuntud lauljad, näiteks Caterina Valente ("Granada", "Andalucia" jt).

Hispaaniateemalisi laule on kirjutanud mitmed Ladina-Ameerika heliloojad, näiteks, Ernesto Lecuona (Cuba, 1895-1963, "Suite Andalucía" klaverile incl. "Malagueña" jt.), Agustin Lara (Mexico, 1900-1970, "Granada").

"La malaguena salerosa" on Mehhikos tuntud hispaaniateemaline laul.

Fandangorütme on kasutanud, näiteks, Vene helilooja Nikolai Rimski-Korsakov oma “Hispaania capriccio's”.[2]

Maailmas saavutas ülisuure populaarsuse Mitch Leigh musical "Mees La Manchast" ("The Man of La Mancha", 1964), mille loomisel on saadud inspiratsiooni suurimaks Hispaania kirjanikuks peetava Miguel de Cervantes Saavedra (~1547–1616 ) romaanist "Don Quijote". Sellest on kõige enam esitatav laul "The impossible dream (The quest)", eesti keeles "Tõotuse laul".

"Forbidden games" ("Romanza anónima")

Hispaania ja hispaanialikkus Eesti muusikas[muuda | muuda lähteteksti]

Eesti muusikas on kasutatud boolero rütmi. Seda on tehtud ka popmuusikas ("Unustuse jõel", "Koit" jt.)

On esitatud ka flamenco stiilis muusikat.

Iñaki Sandoval on Baskimaal sündinud džässpianist ja helilooja, kes on Tartu Ülikooli džässmuusika professor ning aastast 2015 Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia direktor.

Mitmetest tuntud Hispaania lauludest on tehtud Eestikeelsed versioonid:
"Ave Maria !" ("Ave Maria nomorro") Esit. Eesti Raadio Meeskvartett.
"La, la, la" Esit. Heli Lääts.
"Tuvi" ("La paloma")
"Elagu laulud" ("Vivo cantando", tõlge: "Elan lauldes") Esit. Helgi Sallo.

Hispaaniakeelne versioon on tehtud Eesti 2012. aasta Eurovisioonilaulust "Kuula" nime all "Escucha", esitajaks Ott Lepland.

Hispaaniakeelne versioon on tehtud laulust "Suveöö" (A.Oit-H.Karmo, 1972). Seda esitas hispaania keeles Dave Benton nime all "Una noche de verano" (lyr. D.Benton).

Hispaaniakeelseid laule on esitanud Pirjo Levandi koos Alfonso Pacin'iga kitarril. Need on olnud peamiselt Peruu laulud.

Mitch Leigh musical'i "The Man of La Mancha" (1964) on lavastatud ka eestikeelsena nimega "Mees La Manchast". Sellest on väga palju esitatav "Tõotuse laul" ("The impossible dream (The quest)"), mida on laulnud Georg Ots 1974.

Kitarrist Andre Maakeri album "Andalusian Illusion".

Vaadake ka neid[muuda | muuda lähteteksti]

Music of Spain[3]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. "Romance (guitar piece)".
  2. "Hispaania muusika".
  3. "Music of Spain".