Hõlmikpuu Eestis

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Hõlmikpuu Eestis on Eestisse introdutseeritud hõlmikpuude (Ginkgo biloba L.) kasvukohtade lühiülevaade, mille aluseks on peamiselt H. Sanderi, J. Elliku ja A. Paiveli 1990. aastal ilmunud raamat "Hõlmikpuu (Ginkgo biloba L) Eestis".

Hõlmikpuid Eestis looduslikult ei esine, nad on võõrliigid ja neid kasvatatakse kas botaanikaaedades eksponaadina või ka koduaedades, tänavatel või linnaparkides haljastuspuuna.[1] Avamaal kasvas Sanderi, Elliku ja Paiveli 1990. aasta teose andmetel 38 puud 15 paigas.[1]

Tartu ja Tallinna botaanikaaias[muuda | muuda lähteteksti]

Tartu Ülikooli Botaanikaaia direktori Nikolai Kuznetsovi andmeil kasvatati hõlmikpuid botaanikaaia kasvuhoones juba alates 1833. aastast ja avamaal 1897. aastast. Hilisemad andmed avamaa hõlmikpuu kohta puuduvad. 1911. aastal kasvas hõlmikpuu ka külmas kasvuhoones. Botaanikaaia juhataja Fedor Bucholtzi andmetel kasvas neil 1923. aasta seisuga avamaal kaks hõlmikpuud (üks geograafilises (Hiina) ja teine taimesüstemaatika osakonnas). Aia aedniku andmetel (1924) kasvas üks puu ka Rüteli aias, saadud botaaniakaiast potitaimena, kuid selle täpsem kasvukoht ei ole selge ja hilisemad andmed puu kohta puuduvad.(Sander, Elliku ja Paivel 9:1990)

Sanderi, Elliku ja Paiveli 1990. aastal avaldatud andmete kohaselt kasvas Tartu Ülikooli Botaanikaaias kaks hõlmikpuud, nende kõrgus 1961. aastal oli 2,5 ja 1,2 m ning 1988. aastal juba 4,37 ja 2,75 m. Mõõtmetelt suurem puu võis olla istutatud avamaale külmast kasvuhoonest. (Sander, Elliku ja Paivel 10:1990)

Tallinna Botaanikaaias kasvatati 1960. aastate keskpaiku seemnest kaks hõlmikpuud ja istutati seejärel avamaale, kuid vesirotid hävitasid need.

Reala koduaia likvideerimise järel 1965. aastal sai Tallinna Botaanikaaed kaks hõlmikpuud, neist suurema puu kõrgus oli 3,95 m ja läbimõõt 7 cm. Puud istutati kraavi lähedusse, vesirotid hävitasid juurestiku. Üks puu langes välja 1967. ja teine 1970. aastal. (Sander, Elliku ja Paivel 16:1990)

1980. aastatel kasvas siin kaks 1981. aastal Taškendist toodud taime, kuid need hävisid 1987. ja 1988. aastal. (Sander, Elliku ja Paivel 17:1990)

Tallinnas[muuda | muuda lähteteksti]

Tallinnas tuntakse hõlmikpuud 1860. aastate algusest, mil aednik Grigoroff esitas 1862. aasta aiandusnäitusele teiste taimede seas ka hõlmikpuu (Saliburia adiantifolia). (Ackermann, Dietrich, Hansen, Toll, 1963, viidanud Sander, Elliku ja Paivel 11:1990)

Dendroloog Eduard Viiroki (1903–1937) andmed Tallinna hõlmikpuude kohta pärinevad 1928. ja 1929. aasta suvisest inventariseerimisest ja need avaldati 1929. aastal. Viirok registreeris linna stipendiaadina Tallinna dendrofloorat inventeerides Tallinnas kolm hõlmikpuud. 7. Eesti metsateadlaste päeval 1929. aastal Viiroki tehtud ettekande kohaselt oli suurima hõlmikpuu kõrgus 4 m ja rinnasdiameeter 6 cm. (Sander, Elliku ja Paivel 10:1990)

15. augustil 1930 kirjutas ajaleht Vaba Maa Pärnu ülemaedniku A. Treimanni poolt Viruväravamäel (Virumägi) leitud jaapani pühast kuusest kingust (puu tollane rahvakeelne nimetus), kingupuust, kes kasvas kreeka pähklipuu varjus. Artikli autori arvates oli kingupuu ainuke Eestis.[2] Vaba Maa sama aasta 19. augusti väljaande kohaselt oli puu toodud Saksamaalt, kus artikli "Viruväravamäe haruldane puu" järgi on neid kuuski rohkem, ja see puu on istutatud kasvukohta aednik A. H. Dietrichi poolt 47 aastat tagasi[3] (1883. aastal) ja tema vanus istutamisel oli 20 aastat. (Sander, Elliku ja Paivel 11:1990)

Süda tänava hõlmikpuu (2014)

Sama ajalehe 23. augusti 1930. aasta numbris avaldati baltisaksa arhitekti Ernst Gustav Kühnerti kirjutis ""Imepuu" Viruväravamäel". Kühnerti sõnul on "Kingu" Jaapani puu Ginkgo biloba, mille mõned eksemplarid tõi tema isa Heinrich Kühnert Saksamaalt ja ühe neist istutas Hugo Walker Virumäele ja teise H. Kühnerti koduaeda Vana-Pärnu mnt 19 (hilisem Süda tn 2) ja alles hiljem, 1913. aastal, istutati ümber tema praegusesse asukohta (vt Süda tänava hõlmikpuu).[4] (Sander, Elliku ja Paivel 13:1990) Süda tänava hõlmikpuu on looduskaitse all.

A. Paivel registreeris 1950. aastate keskpaiku neli hõlmikpuud Hallivanamehe tänav 10 (Pärnu maantee lõik Kohila tänava ja Seebi tänava vahemikus) asuvas Kristo Reala koduaias. Need hõlmikpuud olid Antonie Reala isikliku teate kohaselt (1989) toodud Saksamaalt 1930. aastatel. Kui Reala koduaed 1965. aastal likvideeriti, maandusid kaks hõlmikpuud Tallinna Botaanikaaeda.

Hõlmikpuu on kasvanud Friedebert Tuglase koduaias Vabaduse puiestee 12. (Robert, 1968; viidanud Sander, Elliku ja Paivel 17:1990). Tuglasele kingitud puu hävis 1971/1972. aasta talvel.

Saksa sõduri Theodor Clausseni järeltulijad istutasid hõlmikpuu 27. juunil 2016 Vanasadamasse.[5]

Saartel[muuda | muuda lähteteksti]

On teateid mitmest Ruhnu saarel kasvavast hõlmikpuust.

Reala koduaia likvideerimisel 1965. aastal Saaremaale Karja-Pärsimaa katsepunkti jõudnud kaks puud langesid mõlemad välja.

Mitu hõlmikpuud kasvab ka Saaremaal Leisi külas Aleksander Heintalu dendroaias, 1989. aasta andmetel üks kuni kolm poole meetri pikkust puukest.(Sander, Elliku ja Paivel 18:1990)

Sõrve poolsaare lõunaosas kasvab kaks poolemeetrist puud Ants Ilusa Torgu suvekodusse rajatud dendraariumis. Poolsaare keskosas, metskonna peahoone taguses aias, pandi 1981. aastal kasvama Ülo Eriku käest saadud hulk taimi; kaheksa neist hakkasid ka kasvama, kuid langesid välja ja 1989. aastaks oli alles üks puu.(Sander, Elliku ja Paivel 18:1990)

Saaremaa vallas Neemi külas asuvas Mihkel Ranna dendraariumis kasvab samuti hõlmikpuu.[6]

Mujal Eestis[muuda | muuda lähteteksti]

Mujal Eestis kasvavate hõlmikpuude kohta on mitmel pool viidatud isiklikele teadetele. Nii kasvavad hõlmikpuud Äigrumäe külas; Pärnu maakonnas (endine Pärnu rajoon) Audru kiriku juures (1984, kõrgus 1,3 m); Rapla maakonnas (endine Rapla rajoon) Kaerepere külas eraisiku aias (1984, neli puud); Lääne-Viru maakonnas (endine Rakvere rajoon) Sagadis ja Võlumäel; Ida-Viru maakonnas (endine Kohtla-Järve rajoon) Toila-Orul eraisiku aias (1984, neli puud toodud Suhhumi Botaanikaaiast) ja mõnel pool mujal.

Tartu lähedal Muri külas Ülo Eriku suvekodus kasvas 1989. aasta teate kohaselt üksteist hõlmikpuud. (Sander, Elliku ja Paivel 21:1990)

Pärnu linna haruldasemaks puuks võib nimetada K. Merilo aias (Suur-Sepa tänav 20) kasvavat hõlmikpuud, see on Eestis suuruselt kolmas hõlmikpuu. (Sander, Elliku ja Paivel 1990; Sander 1993).[7]

A. von Siversi (1889) järgi kasvas hõlmikpuu ka Liivimaal Alt-Schwanenburgis. (Sander, Elliku, Paiveli 6:1990)

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 Eesti Teaduste Akadeemia Keemia-, Geoloogia- ja Bioloogiateaduste Osakond, Tallinna Botaanikaaed, Heldur Sander, Jüri Elliku, Aleksei Paivel, "Hõlmikpuu (Ginkgo biloba L) Eestis", Tallinn, 1990
  2. Pealinna parkide imepuu, Waba Maa, lk 7, nr. 189, 15. august 1930
  3. Waba Maa, nr. 192, 19. august 1930, lk 7 (vaadatud 10. märtsil 2017)
  4. Waba Maa, nr. 196, 23 august 1930, lk 7 (vaadatud 10. märtsil 2017)
  5. Saksa sõduri järeltulijad istutasid Vanasadamasse hõlmikpuu, 27. juuni 2016, (vaadatud 8. märtsil 2017]
  6. Koostaja: Katrin Möllits, Pargisuitaja teejuht. Lõuna-Eesti pargid, lk 63, (vaadatud 17. märtsil 2017)
  7. Jüri Elliku ja Heldur Sander, Pärnu linna haruldased puud ja põõsad ning põlispuud (vaadatud 8. märtsil 2017)

Kasutatud kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]