Süda tänava hõlmikpuu

Allikas: Vikipeedia
Süda tänava hõlmikpuu

Süda tänava hõlmikpuu on kaitsealune hõlmikpuu Tallinnas Peeter Süda tänava ja Pärnu maantee tänava nurgal[1]; ühtlasi Eesti suurim ja jämedaim hõlmikpuu[1].

Süda tänava hõlmikpuu on looduskaitse all alates 30. aprillist 1966(kaitstava objekti nr on 391.).

Sellel puul on Tallinnas sümboolne väärtus.

Ernst Kühnerti sõnul (Vaba Maa 23. august, lk 7, 1930) on sõnul on "Kingu" Jaapani puu Ginkgo biloba, mille mõned eksemplarid tõi tema isa Heinrich Kühnert Saksamaalt. Ernst istutas puu Kühnerti parkiVana-Pärnu maantee 19 (hiljem Süda tänav 2).[2]

Toetudes E. Kühnertile ja E. Viirokile (1932) jt võib väita, et see puu oli H. Kühnerti toodud, kuid täpset istutusaega ei suudeta tuvastada. E. Viiroki andmete kohaselt öelnud E. Kühnert talle (ilmselt 1928. aastal), et puud olla toodud 30 aastat tagasi. (Sander, Elliku ja Paivel 13:1990)

1913. aastal otsustati tollast Ahju tänavat pikendada ja E. Kühnertilt osteti seks puhuks osa aiast 7909 rubla ja 75 kopika eest. Ernst istutas hõlmikpuu ümber tema praegusesse asukohta Vana-Pärnu mnt ja P. Süda tänava nurgal 1913. aastal. (Viirok, 1932, viidanud Sander, Elliku ja Paivel 13:1990)

1928. aastal oli hõlmikpuu rinnasläbimõõt 10 cm, kõrgus 6 m (Viirok, 1932);1955. aastal 28 cm ja 8,2 m;1965. aastal 35 cm ja 8,5 m; 1983. aastal 46 cm ja 9,2 m. (Sander, Elliku ja Paivel 13:1990)

Puu ümbermõõt on 164 cm (mõõdetuna 1,3 m kõrguselt), kõrgus 13 m[1].

Puu vanus (2017) on üle 110 aasta[1].

Sümbolina[muuda | muuda lähteteksti]

Arvatakse, et hõlmikpuu suudab taluda õhu saastumist, kuna ta on suutnud vastu pidada ka linnahaljastuses. Tallinnas muutus puu kümne aasta eest (1989) justkui looduskaitse sümboliks. (vt ka hõlmikpuu sündroom) Sümboolne meie hõlmikpuu ongi, kuna nii kauges põhjamaa linnas teist temataolist leida pole.[3]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 (vaadatud 04.04.2013)
  2. Waba Maa, nr. 196, 23. august 1930, lk 7, [2017, märts 10]
  3. Tiit Kändler, „Kuuenda hävingu lävel“ Eesti Päevaleht 27. november 1999

Kasutatud kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]