Süda tänava hõlmikpuu
Süda tänava hõlmikpuu on kaitsealune hõlmikpuu Tallinnas Peeter Süda tänava ja Pärnu maantee tänava nurgal[1]; ühtlasi Eesti suurim ja jämedaim hõlmikpuu[1].
Süda tänava hõlmikpuu on looduskaitse all alates 30. aprillist 1966 (kaitstav objekti nr 391).
1980. aastate lõpus taheti ehitada Estonia teatrile uut hoonet ja selle käigus oleks maha võetud ka Süda tänava hõlmikpuu. See leidis aga suurt vastuseisu ja sellest puust kujunes üks looduskaitse sümboleid. Teatrihoone ehitamine nurjus ja sellega seoses tuli käibele fraas "hõlmikpuu sündroom".
2017. aasta seisuga hinnati puu vanuseks üle 110 aasta[1]. Puu ümbermõõt on 164 cm (mõõdetuna 1,3 m kõrguselt), kõrgus 13 m[1].
Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]
1930. aastal ajalehes Vaba Maa ilmunud artiklis väitis Ernst Kühnert, et "Kingu" on Jaapani puu Ginkgo biloba, mille mõned eksemplarid tõi tema isa Heinrich Kühnert Saksamaalt. Ernst istutas puu Kühnerti parki – Vana-Pärnu maantee 19 (hiljem Süda tänav 2).[2] Ühe puu istutas tollane linnaaednik (Hans Lepp) ka Viruväravamäele, kuid see nii hästi ei kasvanud.[2]
Toetudes Ernst Kühnertile ja Eduard Viirokile (1932) jt võib väita, et see puu oli Heinrich Kühnerti toodud, kuid täpset istutusaega ei suudeta tuvastada. Viiroki andmete kohaselt öelnud Ernst Kühnert talle (ilmselt 1928. aastal), et puud olla toodud 30 aastat tagasi.[3]
1913. aastal otsustati tollast Ahju tänavat pikendada ja E. Kühnertilt osteti seks puhuks osa aiast 7909 rubla ja 75 kopika eest. Ernst istutas hõlmikpuu ümber tema praegusesse asukohta Vana-Pärnu mnt ja P. Süda tänava nurgal 1913. aastal.[4]
1928. aastal oli hõlmikpuu rinnasläbimõõt 10 cm, kõrgus 6 m (Viirok, 1932); 1955. aastal 28 cm ja 8,2 m; 1965. aastal 35 cm ja 8,5 m; 1983. aastal 46 cm ja 9,2 m.[5]
Sümbolina[muuda | muuda lähteteksti]
Arvatakse, et hõlmikpuu suudab taluda õhu saastumist, kuna ta on suutnud vastu pidada ka linnahaljastuses. Tallinnas muutus puu aastal 1989 justkui looduskaitse sümboliks. Sümboolne meie hõlmikpuu ongi, kuna nii kauges põhjamaa linnas teist temataolist leida pole.[6]
Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 [1] Eesti looduse infosüsteemis (vaadatud 04.04.2013)
- ↑ 2,0 2,1 Waba Maa, nr. 196, 23. august 1930, lk 7, [2017, märts 10]
- ↑ Sander, Elliku ja Paivel 13:1990
- ↑ Viirok, 1932, viidanud Sander, Elliku ja Paivel 13:1990
- ↑ Sander, Elliku ja Paivel 13: 1990
- ↑ Tiit Kändler, „Kuuenda hävingu lävel“ Eesti Päevaleht 27. november 1999
Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]
- Tiit Kändler, „Kuuenda hävingu lävel“, Eesti Päevaleht, 27. november 1999
- Eesti Teaduste Akadeemia Keemia-, Geoloogia- ja Bioloogiateaduste Osakond, Tallinna Botaanikaaed, Heldur Sander, Jüri Elliku, Aleksei Paivel, "Hõlmikpuu (Ginkgo biloba L) Eestis", Tallinn, 1990
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
- Süda tänava hõlmikpuu keskkonnaportaalis