Euroopa Liidu rändepoliitika

Euroopa Liidu (EL) rändepoliitika on põhimõtete, normide ja meetodite kogum, mida ELi liikmesriigid kasutavad eurotsooni rändeprotsesside reguleerimiseks.

Lähis-Ida ja Aafrika riikide majanduslikust ja poliitilisest ebastabiilsusest põhjustatud rändekriisi tõttu on selle olukorra lahendamine muutunud võtmetähtsusega ülesandeks rahvusvahelisel areenil, sealhulgas ka ELi jaoks.

Euroopa Liidu rändepoliitika aluspõhimõtted ja suunad

Solidaarsuse põhimõte

Põhimõte on kutsuda üles tänapäeva ühiskonda astuma vastu sotsiaalsetele raskustele kui ühtsele süsteemile, kus jaotatakse sotsiaalset rikkust ümber tugevatelt vähem võimsatele. Selle väljendamiseks austatakse inimõigusi, koordineeritakse poliitilisi ja sotsiaalseid jõude, et lahendada rändeküsimusi.

ELi riigid toetavad pagulasi mitme meetmega. Näiteks loodi Tritoni projekt Prantsusmaa, Soome, Malta jt osalusel. Projekti eesmärk oli patrullida ELi merepiiridel Süüriast, Liibüast ja Türgist pärit pagulasi, et nad loata sisse ei tungiks, samuti neid päästa. Projektiga liitus rohkem riike, koguarvuks sai 21. Selle projekti tulemusel päästeti Itaalia ja Kreeka suurest pagulaste sissevoolust. Operatsioon viidi lõpule 2018. aastal, kui loodi projekt Themis.

Kui varem sõltus solidaarsuse avaldamine riigist endast (näiteks Poola ei võtnud pagulasi vastu), siis 23. septembril 2020 võttis Euroopa Komisjon vastu uue rände ja poliitilise varjupaiga pakti, mis loob tasakaalu vastutuse õiglase jagamise ja solidaarsuse põhimõtete vahel. Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen ütles:

Täna pakume välja Euroopa lahenduse, et taastada usaldus liikmesriikide vahel ning kodanike usaldus meie võime vastu hallata rännet ühtse liiduna. EL on teistes valdkondades juba tõestanud, et suudab lahknevate seisukohtade lähendamiseks astuda erakorralisi samme. Oleme loonud keeruka siseturu, ühisraha ja enneolematu taastekava meie majanduse taastamiseks. Käes on aeg leida lahendus rände ühise haldamisega seotud probleemidele, tagades, et solidaarsus ja vastutus oleksid õiglaselt tasakaalus.

Pagulaste ümberasustamine euroalal

ELi siseministrid otsustasid 22. septembril 2015 vastu võtta Euroopa pagulaste riiklike kvootide süsteemi. See kokkulepe vähendab pagulaste voogu Kreekas ja Itaalias ning jaotab nad proportsionaalselt ELi riikide elanikkonnaga. Ümberasumisel võeti arvesse selliseid majanduslikke ja demograafilisi tegureid nagu SKP, rahvastik, töötuse määr ja nii edasi.

ELil on pagulaste riigiti jaotamiseks lai õiguslik raamistik. Näiteks kehtib praegu Dublin III määrus, mille kohaselt pole pagulastel õigust valida oma asukohariiki. Nad peavad jääma esimesse riiki, kuhu nad ELis jõuavad. Kui nad soovivad kolida mõnda teise riiki, peavad nad alustama oma algsest saabumispunktist.

Määrust kohaldatakse nende riikide suhtes: Suurbritannia, Poola, Island, Tšehhi Vabariik, Austria, Portugal, Iirimaa, Taani, Belgia, Rumeenia, Itaalia, Eesti, Bulgaaria, Slovakkia, Läti, Soome, Küpros, Sloveenia, Leedu, Prantsusmaa, Hispaania, Luksemburg, Saksamaa, Rootsi, Malta , Kreeka, Šveits, Norra, Ungari ja Holland.

Euroopa Liidu rändeametid

FRONTEX

FRONTEX (Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet) on välispiiride kaitse eest vastutav ELi amet.

Ülesanded:

1. Abistab ELi liikmesriikidel sunniviisiliselt tagasi saata neid, kel pole seaduslikult võimalik ELis viibida.
2. Analüüsib olukorda ELi välispiiridel ja väljaspool.
3. Koordineerib ja korraldab ühis- ja piirialaseid operatsioone, et aidata liikmesriike välispiiril, sealhulgas humanitaarabiolukordi ja päästeoperatsioone merel.
4. Toetab ELi piiri- ja rannikuvalvet rändajate kontrollimisel, küsitlemisel, tuvastamisel ja sõrmejälgede võtmisel.
5. Ennetab salakaubavedu, inimkaubandust ja terrorismi ning teisi piiriüleseid kuritegusid.

EASO

EASO (Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiamet) on amet, mille on loonud EL, et suurendada liikmesriikide koostööd varjupaiga valdkonnas, parandada Euroopa ühise varjupaigasüsteemi rakendamist ja toetada surve all olevaid liikmesriike.

Ülesanded:

1. Aitab kaasa ELi ühise varjupaigasüsteemi arendamisele, edendades, koordineerides ja tugevdades liikmesriikide praktilist koostööd varjupaiga paljudes aspektides.
2. Aitab liikmesriikidel täita oma ELi ja rahvusvahelisi kohustusi abivajajate kaitsmiseks.
3. Pakub operatiivtuge liikmesriikidele, kelle varjupaiga- ja vastuvõtusüsteemid on eriti koormatud.
4. Annab tõenditel põhineva info ELi poliitika ja õigusaktide väljatöötamiseks kõigis valdkondades, millel on otsene või kaudne mõju varjupaigale.

FRA

FRA (Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet) töötab inimõiguste edendamise ja kaitsmise nimel ELis, sealhulgas seoses rändajatega.

eu-LISA

eu-LISA (Vabadusel, Turvalisusel ja Õigusel Rajaneva Ala Suuremahuliste IT-süsteemide Operatiivjuhtimise Euroopa Liidu Amet) vastutab teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II), viisainfosüsteemi (VIS) ja EURODACi (sõrmejälgede andmebaas) kesksete komponentide operatiivjuhtimise eest.

Europol

Europol (Euroopa Politseiamet) aitab 2016. aastal asutatud – Euroopa sisserändajate salakaubaveo vastu võitlemise keskuse kaudu – koordineerida liikmesriikide tegevust rändajate ELi smugeldamise vastases võitluses ning hõlbustab ka politsei koostööd ja teabevahetust, pakub kiiret ja analüütilist tuge.

Rändestatistika Euroopa Liidus

2014. aastal saabus Lähis-Ida raske olukorra tõttu Eurostati andmetel ELi umbes 627 000 inimest, mis oli 25 aasta kõrgeim näitaja. Kuid suurim tulemus registreeriti 2015. aastal. Sel aastal saabus ELi hinnanguliselt miljon kuni 1,8 miljonit inimest. Rändajate arv oli ebaühtlaselt jaotunud, paljud valisid elamiseks näiteks Saksamaa, Prantsusmaa, Belgia, Austria või Itaalia. Ainuüksi Saksamaale saabus üle 1,3 miljoni inimese.

Rändajate arv ELis

2010	2011	2012	2013	2014	2015	2016	2017	2018	2019
1 741 816	1 476 479	1 465 889	1 633 601	1 759 861	1 991 485	2 494 522	2 695 342	2 141 876	2 953 140

Välislingid

• Kvoodiplaan