Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet
 | See artikkel vajab toimetamist. (Juuni 2021) |
 | See artikkel ootab keeletoimetamist. (Juuni 2021) |
 Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti (Frontex) logo | |
 Peakorteri hoone Varssavis (2016) | |
| Lühend | EBCG / Frontex |
|---|---|
| Asutatud | 6. oktoober 2016 |
| Peakorter | Poola Varssavi |
| Tegevuspiirkond | Euroopa Liit |
| Eelarve maht | 420,6 mln € (2020)[1] |
| Veebileht | Frontex |
Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet (lühinimi Frontex; prantsuse keeles Frontières extérieures (‘välispiirid’); inglise keeles European Border and Coast Guard Agency) on Euroopa Liidu amet, mille ülesandeks on kaitsta EL liikmesriikide ja Schengeni viisaruumiga ühinenud riikide välispiire ning jälgida liikumisvabadusega kaasnevaid julgeolekuohtusid. Frontex loodi 13. novembri 2019. aastal Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega 2019/1896 Euroopa Liidu Liikmesriikide Välispiiril Tehtava Operatiivkoostöö Juhtimise Euroopa Agentuuri asemele.[2]
Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet päris 2004. aastal loodud ameti peakontori Poolas Varssavis. Frontex on 2021. aastast ainuke Euroopa Liidu amet, mille töötajatel on oma vormirõivastus. 2020. aastal töötas ametis ligi 1000 inimest paljudest EL-i liikmesriikidest. Frontex tegutseb peamiselt Euroopa Liidu välispiiril piirkondades, kus on probleemiks suur rändesurve ja illegaalne sisenemine Euroopasse. Seetõttu tegutseb Frontex peamiselt Lääne-Aafrikas, Vahemere lääne-, kesk ja idaosades ning Lääne-Balkanil.[3]
Frontexi tegevus ja missioon[muuda | muuda lähteteksti]
Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti ehk Frontexi ülesanded on palju laiahaardelisemad ja mitmetasandilisemad kui ainult piiril toimuva seire ja vajaduse korral julgeoleku tagamine. Frontexil on 11 peamist ülesannet:[3]
- Ühisoperatsioonid – Frontex annab lisaressursse välispiiri aladel liikmesriikidele laevade, lennukite ja piirivalve tehnika ning väljaõppe saanud professionaalse tööjõuna näol.
- Riskianalüüs – Frontex hindab liikmesriikide piiride suunas olevaid ja tulevaid võimalikke ohte ning edastab andmeid vastutavatele ametitele.
- Olukorra seiramine – Frontex jälgib välispiire ja edastab infot liikmesriikidele.
- Haavatuse hindamine – Frontex hindab võimekust, valmisolekut ja lähtuvaid väljakutseid ning rändesurvet piiridel.
- Euroopa koostöö piirivalve ülesannete täitmisel – Frontex panustab õiguskaitseasutuste, ELi ametite ja merepiiridel tegutseva tolli koostöösse ja jagavad omavahel olulist teavet toimuvast.
- Kuritegevusteabe jagamine – Frontex teeb koostööd Europoli, liikmesriikide julgeolekuasutuste ja Euroopa vastavate ametitega jagamaks teavet kuritegevusest ja sellega seotud isikutest, trendidest; sealhulgas ka inimkaubandus, terrorism ja ebaseaduslik ränne.
- Illegaalide tagasisaatmine operatsioonide teostamine – Frontex teostab ebaseaduslikult sisenenud inimeste tagasisaatmist päritolumaadesse.
- Välissuhtlus – Frontex tagab ELi ja Schengeni siseselt kui ka alast väljaspool asuvate riikide vahelist suhtlust.
- Kiirreageerimine – Frontex on võimekus lähetada hädaolukorras piiri- ja rannikuvalvet ELi ja Schengeni riikides.
- Teaduskoostöö ja innovatsioon – Frontex piirialased teadmised kokku teadus- ja innovatsiooni sektoritega, eesmärgiga parandada tehnoloogilist võimekust piiridel
- Koolitused/väljaõpe – Frontex tagab ühised piirivalve asutuste ja piiride ning piirikontrolli standardid liikmesriikides, mis tagab liikmete sujuva koostöö. Lisaks panustab ka kolmandate riikide piirialasesse väljaõppesse.
Frontexi missiooniks on koos liikmesriikidega tagada ohutu ja hästi toimiv välispiiri, mis kindlustab Schengeni viisaruumi turvalisuse.[3]
Frontexi pädevus[muuda | muuda lähteteksti]
2016. aastal laiendati Frontexi mandaati. Frontexi rolli suurendamine piirihalduses ja piiriülese kuritegevuse vastases võitluses oli suuresti Euroopat 2015. aastal tabanud põgenikekriisi järelkaja. 2015. aastal saabus Euroopasse 1 015 078 põgenikku. Paar aastat kestnud kriisi tagajärjel nägi Euroopa Liit, et liidu lõunapiiri kontrollis on suuri vajakajäämisi ning liikmesriigid mõistsid, et ainuüksi Vahemere riigid ei ole võimelised suurte põgenike voogudega üksi toime tulema.[3][4]
Ametil on õigus läbiviija otsingu- ja päästetöid seoses merepiiri valvega. Lisaks on Frontexil operatiivüksus, kes vastutab välispiiride seire ja vaatluse eest ning töötab 365 päeva aastas. Operatiivüksus tagab piirivalvele vajaliku informatsiooni merel, õhus ja maal toimuvast ning on peab tagama esmase eelhoiatuse olukorra eskaleerumise puhul.[3]
Frontexi eelarvelised ressursid tulevad EL eelarvest ja Schengeni liikmesriikide panusest. Frontexi eelarve ja jõudlus on pidevalt kasvanud ning ameti areng on olnud märkimisväärselt kiire. Eelarve väga kiire kasv on peamiselt tingitud aina suuremast rändesurvest liikmesriikide lõunapiiridel ning julgeolekuolukorra halvenemisest kolmandates riikides. Kui 2005. aastal oli ameti eelarve 5,5 miljonit eurot ja aasta hiljem oli eelarve ligi neljakordistunud 19,2 miljonini. Kasv jätkus ja 2010. aastaks oli eelarve juba 92,8 miljonit eurot. Pärast EL rändekriisi 2015. aastal, kui eurooplastele sai Frontex meedia kaudu tuttavamaks Euroopa Liidu piirivalvet teostava organina, kasvas ameti eelarve 251 miljoni euroni. 2020. aastal oli eelarve veelkord kahekordistunud ja Frontexi kasutuses oli 460 miljonit eurot.[5]
Frontexi tegevuse läbipaistvuse ja järelevalve eest vastutab ameti tegevdirektor, kes annab aru Euroopa Parlamendi ja ELi nõukogu siseministrite ning rände eest vastutavate ministritele. 2015. aastast 2022. aastani oli Frontexi direktor prantslane Fabrice Leggeri. Eelarvelist aruandlust esitab Frontex Euroopa Parlamendi ja Euroopa Nõukogu vastutavatele institutsioonidele. Ameti tööd kontrollib haldusnõukogu, milles on esindaja igast Frontexi liikmesriigist. Ameti auditeerimist viib läbi Euroopa Pettustevastane Amet.[5]
Frontex väljaspool EL-i[muuda | muuda lähteteksti]
.jpg)
Pärast 2015. aasta rändekriisi on näha trendi, et rändesurve on liikunud Vahemere maadest Lääne-Balkani riikidesse, mis ei ole EL ega Schengeni liikmed. Tõenäoliselt on rändevoo muutumise põhjustanud Frontexi efektiivne töö illegaalse immigratsiooni ennetamisel ja ärahoidmisel.[6]
Kokkuleppel kolmandate riikidega võib Frontex tegutseda ka EL-i välistes riikides.[6] Koostööalased kokkulepped on Frontex sõlminud 18 riigiga väljaspool Euroopa Liitu. Nendeks riikideks on Albaania, Armeenia, Aserbaidžaan, Valgevene, Bosnia ja Hertsegoviina, Kanada, Gruusia, Kosovo, Moldova, Montenegro, Serbia, Põhja-Makedoonia, Venemaa Föderatsioon, Ameerika Ühendriigid, Türgi, Roheneemesaared ja Ukraina.[7] 2019 aasta mais viis Frontex esimest korda läbi operatsiooni EL-i välises riigis. Koostöös Albaania võimudega keskenduti EL-i ja Albaania piiriülese kuritegevuse takistamisele.[8]
2020 aasta juulis toimus teine operatsioon väljaspool EL-i alasid. Koostöös Montenegro võimudega täiustas Frontex piirikontrolli mehhanisme Montenegro-Horvaatia piiril ning abistas rannikuvalve arendamisel.[7]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ "EU budget 2020". Euroopa Komisjon. Vaadatud 18. augustil 2019.
- ↑ "Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. novembri 2019 määrus (EL) 2019/1896, mis käsitleb Euroopa piiri- ja rannikuvalvet" (eesti ja inglise). ELT. 13. november 2019. Vaadatud 2. jaanuaril 2020.
Artikkel 1. Reguleerimisese. Käesoleva määrusega asutatakse Euroopa piiri- ja rannikuvalve, et tagada välispiiridel Euroopa integreeritud piirihaldus eesmärgiga hallata piire tulemuslikult, järgides täiel määral põhiõigusi, ning tõhustada liidu tagasisaatmispoliitikat
{{cite web}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link) - ↑ 3,0 3,1 3,2 3,3 3,4 "Mis on Frontex?". Frontex.
- ↑ "Migration to Europe in charts". BBC. 11.09.2018.
- ↑ 5,0 5,1 "Frontex budget". European Parliamentary Research Service.
- ↑ 6,0 6,1 "Situation at EU external borders – Lower numbers in Eastern and Western Mediterranean". Frontex. 18.03.2021.
- ↑ 7,0 7,1 "Other Partners and Projects". Frontex. Originaali arhiivikoopia seisuga 4. september 2022. Vaadatud 25. augustil 2022.
- ↑ "Frontex launches first operation in Western Balkans". Frontex. 21.05.2021.
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet – pildid, videod ja helifailid Wikimedia Commonsis