Kolm musketäri: erinevus redaktsioonide vahel

Kolm musketäri
	Maurice Leloiri illustratsioon.
Originaali pealkiri	Les Trois Mousquetaires
Autor	Alexandre Dumas
Tõlkija	Ormus Helken (1923) Tatjana Hallap (1957)
Päritolumaa	Prantsusmaa
Keel	prantsuse
Sari	Seiklusjutte maalt ja merelt (1957)
Žanr	ajalooline romaan
Kirjastaja	Baudry (originaal); Videvik (eesti keeles)
Ilmumisaeg	1844 (originaal); 1923-1924 (eesti keeles)
Lehekülgi	256
ISBN	ISBN 9985953495
Järgnev raamat	Kakskümmend aastat hiljem

Sirvi ajalugu interaktiivselt

← Vanem muudatus Uuem muudatus →

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

VisuaalneVikitekst

Reasisene

Redaktsioon: 14. jaanuar 2022, kell 09:30

"Kolm musketäri" ("Les Trois Mousquetaires") on prantsuse kirjaniku Alexandre Dumas vanema romaan.

Romaani loomine

"Kolm musketäri" avaldati esmakordselt järjejutuna 1844. aastal ajakirjas Le Siècle peatükkide kaupa. Dumas arvestas, et iga peatükk oleks omaette tervik, aga seotud kogu sündmustikuga ning et selle finaal kujuneks omamoodi alguseks järgnevale peatükile.

Dumas väitis, et romaani aluseks on käsikirjad, mis ta oli leidnud Rahvusraamatukogust (Bibliothèque Nationale). Hiljem on leidnud kinnitust, et Dumas' romaan põhineb teosel "Härra d'Artagnani, kuninglike musketäride esimese roodu kapten-leitnandi memuaarid" ("Mémoires de Monsieur d’Artagnan, capitaine lieutenant de la première compagnie des Mousquetaires du Roi"), mille autor on Gatien de Courtilz de Sandras (Köln, 1700) ning mille väidetavaks aluseks on d'Artagnani (Charles de Batz de Castelmore, d`Artagnani krahv) mälestused. Selle teose põhjal kirjeldas Dumas oma romaanis üksikasjalikult 17. sajandi Prantsusmaa elu-olu ja kombeid. Ühtlasi leidis ta memuaaridest andmeid oma musketäridest kangelaste kohta, kelle prototüübid (lisaks Charles de Batz de Castelmore`le ka Armand de Sillègue d'Athos d'Autevielle, Isaac de Portau ja Henri d'Aramitz) on reaalselt eksisteerinud, nad kõik olid aadlikud ning musketärid. Kuna autor kasutas allikmaterjale võrdlemisi vabalt ega püüdnudki anda tõetruud pilti 17. sajandi ajaloolistest sündmustest, esinevad romaanis läbisegi ajaloolised faktid ja kirjanduslikud väljamõeldised.

"Kolm musketäri" on kirjutatud koostöös Auguste Maquet'ga (1813-1888), kes aitas Dumas'd ka romaani järgede, "Krahv Monte-Cristo", "Must tulp" ning mitmete teiste romaanide ja näidendite kirjutamisel. Maquet kirjeldas süžeed ja tegelasi oma mustandis ning Dumas kirjutas selle ringi, lisas värvika dialoogi ja üksikasju. Kirjastaja nõudmisel Maquet' nime aga tiitellehele ei pandud. Meeste koostöö lõppes 1851. aastal. Maquet kaebas seejärel Dumas' kohtusse, nõudes kaasautorlust ja autoritasusid, kuid õigust ei saanud.^[1]

Tegevustik

Romaani tegevustik leiab aset aastail 1625–1628 kuningas Louis XIII aegsel Prantsusmaal, mil on käimas kolmekümneaastane sõda ning riigi tegelik valitseja on kardinal Richelieu.

Romaani keskmes on noor gaskoonlane d'Artagnan, kes lahkub kodukülast, et minna Pariisi, kus loodab saada kohta kuninglike musketäride kompaniis. Musketäride kapten de Tréville (Jean-Armand du Peyrer, krahv de Tréville(Troisville)) aga tema palvet ei rahulda ja soovitab uustulnukal alustada teenistust mõnes teises väeüksuses. Lahkudes kohtub d'Artagnan kolme tuntud musketäri Athose, Porthose ja Aramisega, kellega tal tekivad arusaamatused ning kes kõik eraldi kutsuvad ta duellile. Duelle aga ei peeta, sest neid üritavad arreteerida kardinali kaardiväelased, viidates kehtestatud duellide keelule. D'Artagnan ja musketärid ühinevad ning tõrjuvad koos kaardiväelaste rünnaku. Sellest saab alguse meeste sõprus ning nende deviisiks kujuneb: "Üks kõigi ja kõik ühe eest."

D'Artagnan üürib Pariisis korteri ning armub majaomaniku naisesse, kes töötab toatüdrukuna Prantsusmaa kuninganna Austria Anna juures. Siit saavad alguse d'Artagnani ja tema sõprade seiklused, kuna nad satuvad kuningakoja poliitiliste ja armuintriigide keerisesse, mille keskmes on ajaloolised isikud: armukade kuningas Louis XIII, kuninganna Anna ning kardinal Richelieu ja Buckinghami hertsog, kes mõlemad on Annasse armunud.

Romaanile on kirjutatud järjed:

"Kakskümmend aastat hiljem"
"Vikont de Bragelonne ehk Kümme aastat hiljem" (eesti keeles triloogia)

Eesti keeles ilmunud

1923.–1924. aastal, 8 vihikut, kirjastus Videvik, tõlkinud Ormus Elken.
1936. aastal, ajalehes Vaba Maa, pealkirjaga "3 musketääri", A. Dumas' romaan illustratsioonides. ^[2]
1957. aastal, kirjastus Eesti Riiklik Kirjastus, sarja "Seiklusjutte maalt ja merelt" 17. raamat (687 lk.) Tatjana Hallapi tõlkes, raamatu tiraaž oli 40 000 eksemplari.
1977. aastal, kirjastus Eesti Raamat, tõlge Tatjana Hallap.
1983. aastal, helisalvestis, Eesti Pimedate Ühing, tõlge Tatjana Hallap.
1995. aastal, kirjastus Birgitta, tõlge Tatjana Hallap.
2001. aastal, sarjas Illustreeritud klassikavaramu, kirjastus Ersen, tõlkinud Jana Linnart.
2004. aastal, kirjastus Eesti Ekspressi Kirjastus, tõlge Tatjana Hallap.
2007. aastal, helisalvestis 2-l CD-l, Eesti Pimedate Raamatukogu, tõlge Tatjana Hallap, loeb Hans Kaldoja.
2008. aastal, kirjastus Mediasat Poland, tõlge Tatjana Hallap.
2015. aastal, E-raamat, kirjastajad Eesti Ajalehed, Eesti Digiraamatute Keskus, tõlge Tatjana Hallap.^[3]

Ekraniseeringuid

Populaarse romaani alusel või selle ainetel on eri riikide poolt toodetud üle 100 mängufilmi, telefilmi ja -seriaali, lisaks animafilmid.

"Kolm musketäri"/"The Three Musketeers"; USA, 1921, lavastaja Fred Niblo, peaosas Douglas Fairbanks.
"Kolm musketäri"/"The Three Musketeers"; USA, 1933 seriaal, peaosas John Wayne.
"Kolm musketäri"/"The Three Musketeers"; USA, 1948, lavastaja George Sidney, osades Gene Kelly, Van Heflin, Lana Turner, June Allyson ja Angela Lansbury.
"Kuninganna rüütlid"/"I cavalieri della regina"; Itaalia, 1954, lavastaja Mauro Bolognini, peaosas Jeffrey Stone.
"Kolm musketäri"/"The Three Musketeers ((The Queen's Diamonds)"; Suurbritannia-USA-Hispaania, 1973, osades Michael York, Charlton Heston, Raquel Welch, Oliver Reed, Frank Finlay, Faye Dunaway, Richard Chamberlain ja Spike Milligan.
"Neli musketäri"/"The Four Musketeers (The Revenge of Milady)"; Suurbritannia-USA, 1974, osades Michael York, Charlton Heston, Raquel Welch, Oliver Reed, Frank Finlay, Faye Dunaway jt.
"D’Artagnan ja kolm musketäri"/"Д’Артаньян и три мушкетёра"; NSVL, 1979, lavastaja Georgi Jungvald-Hilkevitš; peaosades Mihhail Bojarski, Igor Starõgin, Valentin Smirnitski, Venjamin Smehhov, Margarita Terehhova jt.
"Musketäride tagasitulek"/"The Return of the Musketeers"; Suurbritannia-USA-Hispaania, 1989, osades Michael York, Oliver Reed, Frank Finlay jt.
"Musketärid 20 aastat hiljem"/"Мушкетёры двадцать лет спустя"; Venemaa, 1992, peaosas Mihhail Bojarski.
"Kuninganna Anna saladus ehk Musketärid 30 aastat hiljem"/"Тайна королевы Анны, или Мушкетёры тридцать лет спустя"; Venemaa, 1993, peaosas Mihhail Bojarski.
"Kolm musketäri"/"The Three Musketeers"; USA, 1993, lavastaja Stephen Herek, osades Charlie Sheen, Kiefer Sutherland, Chris O'Donnell, Tim Curry, Oliver Platt jt.
"Musketäride tagasitulek"/"Возвращение мушкетёров, или Сокровища кардинала Мазарини"; Venemaa, 2009, lavastaja G. Jungvald-Hilkevitš, peaosas M. Bojarski.
"Kolm musketäri"/"The Three Musketeers"; USA, 2011 3D-film, lavastaja Paul W.S. Anderson, osades Logan Lerman, Ray Stevenson, Luke Evans, Christoph Waltz, Mads Mikkelsen, Orlando Bloom, Milla Jovovich, Gabriella Wilde ja Matthew Macfadyen.

Lavastused Eesti teatris

Estonia teater; lavastaja Agu Lüüdik; esietendus 26. november 1931.
Vanemuine; lavastaja Elli Põder-Stukis; esietendus 17. september 1932.
Ugala; operett; esietendus 7. september 1933.
Estonia teater; lavastaja Agu Lüüdik; esietendus 29. septembril 1945.
Vanemuine; lavastaja Kaarel Ird; esietendus 14. detsember 1945.
Endla; lavastaja Hannes Kelder; esietendus 5. mai 1947.
Eesti Draamateater; lavastaja Ben Drui; esietendus 2. mai 1957.
"Musketäriana"; Vanemuine; lavastaja Jaan Tooming; esietendus 18. märts 1974.
"D'Artagnani lugu"; Raadioteater; lavastaja Astrid Relve, eetris 1. jaanuaril 1979.
"Kolm musketäri"; vabaõhulavastus; Tallinna Linnateater; lavastaja Elmo Nüganen; esietendus 1. juuni 1995.
"Üks kõigi ja kõik ühe eest"; lastemuusikal; Kaari Sillamaa Laste Kaunite Kunstide Kool; muusika Kaari Sillamaa ja Koit Toome; esietendus 1998. aastal
"Kolm musketäri"; ballett; Rahvusooper Estonia; muusika Malcolm Arnold; lavastaja David Nixon; esietendus 23. aprillil 2009.
Vene Teater; lavastaja Natalja Lapina; esietendus 14. oktoober 2011.^[4]

Kirjandus

Lauri Vahtre. “Ajaviitekirjanik” Dumas-vanema kaitseks. / Vikerkaar 1990, 3, 78;
Jean-Christian Petitfils. Tõeline d'Artagnan. Tallinn 2002.

Viited

↑ "Alexandre Dumas novels penned by 'fourth musketeer' ghost writer". The Daily Telegraph. Retrieved 19 February 2019.
↑ Waba Maa 9. november 1936
↑ E-kataloog Ester
↑ Eesti teatri lavastuste andmebaas

Välislingid

[1] "Alexandre Dumas novels penned by 'fourth musketeer' ghost writer". The Daily Telegraph. Retrieved 19 February 2019.

[2] Waba Maa 9. november 1936

[3] E-kataloog Ester

[4] Eesti teatri lavastuste andmebaas

[1]

[2]

[3]

[4]

@@ 25. rida: / 25. rida: @@
 "Kolm musketäri" avaldati esmakordselt järjejutuna 1844. aastal ajakirjas Le Siècle peatükkide kaupa. Dumas arvestas, et iga peatükk oleks omaette tervik, aga seotud kogu sündmustikuga ning et selle finaal kujuneks omamoodi alguseks järgnevale peatükile.
-Dumas väitis, et romaani aluseks on käsikirjad, mis ta oli leidnud Rahvusraamatukogust (Bibliothèque Nationale). Hiljem on leidnud kinnitust, et Dumas' romaan põhineb teosel "Härra d'Artagnani, kuninglike musketäride esimese roodu kapten-leitnandi memuaarid" ("Mémoires de Monsieur d’Artagnan, capitaine lieutenant de la première compagnie des Mousquetaires du Roi"), mille autor on Gatien de Courtilz de Sandras (Köln, 1700) ning mille väidetavaks aluseks on [[Charles de Batz-Castelmore, Artagnani krahv|Charles de Batz-Castelmore'i, Artagnani krahvi]] mälestused. Selle teose põhjal kirjeldas Dumas oma romaanis üksikasjalikult [[17. sajand]]i Prantsusmaa elu-olu ja kombeid. Ühtlasi leidis ta memuaaridest andmeid oma kangelaste kohta, kelle [[Prototüüp (kirjandus)|prototüübid]] on reaalselt eksisteerinud, nad kõik olid [[aadel|aadlikud]] ning musketärid. Kuna autor kasutas allikmaterjale võrdlemisi vabalt ega püüdnudki anda tõetruud pilti 17. sajandi ajaloolistest sündmustest, esinevad romaanis läbisegi ajaloolised faktid ja kirjanduslikud väljamõeldised.
+Dumas väitis, et romaani aluseks on käsikirjad, mis ta oli leidnud Rahvusraamatukogust (Bibliothèque Nationale). Hiljem on leidnud kinnitust, et Dumas' romaan põhineb teosel "Härra d'Artagnani, kuninglike musketäride esimese roodu kapten-leitnandi memuaarid" ("Mémoires de Monsieur d’Artagnan, capitaine lieutenant de la première compagnie des Mousquetaires du Roi"), mille autor on Gatien de Courtilz de Sandras (Köln, 1700) ning mille väidetavaks aluseks on [[d'Artagnan]]i (Charles de Batz de Castelmore, d`Artagnani krahv) mälestused. Selle teose põhjal kirjeldas Dumas oma romaanis üksikasjalikult [[17. sajand]]i Prantsusmaa elu-olu ja kombeid. Ühtlasi leidis ta memuaaridest andmeid oma [[musketärid]]est kangelaste kohta, kelle [[Prototüüp (kirjandus)|prototüübid]] (lisaks Charles de Batz de Castelmore`le ka Armand de Sillègue d'Athos d'Autevielle, Isaac de Portau ja Henri d'Aramitz) on reaalselt eksisteerinud, nad kõik olid [[aadel|aadlikud]] ning musketärid. Kuna autor kasutas allikmaterjale võrdlemisi vabalt ega püüdnudki anda tõetruud pilti 17. sajandi ajaloolistest sündmustest, esinevad romaanis läbisegi ajaloolised faktid ja kirjanduslikud väljamõeldised.
-"Kolm musketäri" on kirjutatud koostöös [[Auguste Maquet|Auguste Maquet'ga]] (1813-1888), kes aitas Dumas'd ka romaani järgede, "[[Krahv Monte-Cristo]]" ning mitmete teiste romaanide ja näidendite kirjutamisel. Maquet kirjeldas süžeed ja tegelasi oma mustandis ning Dumas kirjutas selle ringi, lisas värvika dialoogi ja üksikasju. Kirjastaja nõudmisel Maquet' nime aga tiitellehele ei pandud. Meeste koostöö lõppes 1851. aastal. Maquet kaebas seejärel Dumas' kohtusse, nõudes kaasautorlust ja autoritasusid, kuid õigust ei saanud.<ref>"Alexandre Dumas novels penned by 'fourth musketeer' ghost writer". The Daily Telegraph. Retrieved 19 February 2019.</ref>
+"Kolm musketäri" on kirjutatud koostöös [[Auguste Maquet|Auguste Maquet'ga]] (1813-1888), kes aitas Dumas'd ka romaani järgede, "[[Krahv Monte-Cristo]]", "[[Must tulp]]" ning mitmete teiste romaanide ja näidendite kirjutamisel. Maquet kirjeldas süžeed ja tegelasi oma mustandis ning Dumas kirjutas selle ringi, lisas värvika dialoogi ja üksikasju. Kirjastaja nõudmisel Maquet' nime aga tiitellehele ei pandud. Meeste koostöö lõppes 1851. aastal. Maquet kaebas seejärel Dumas' kohtusse, nõudes kaasautorlust ja autoritasusid, kuid õigust ei saanud.<ref>"Alexandre Dumas novels penned by 'fourth musketeer' ghost writer". The Daily Telegraph. Retrieved 19 February 2019.</ref>
 == Tegevustik ==
 Romaani tegevustik leiab aset aastail [[1625]]–[[1628]] [[Prantsusmaa kuningas|kuningas]] [[Louis XIII]] aegsel [[Prantsusmaa kuningriik#Kolmekümneaastane sõda|Prantsusmaal]], mil on käimas [[kolmekümneaastane sõda]] ning riigi tegelik valitseja on [[kardinal Richelieu]].
-Romaani keskmes on noor gaskoonlane [[d'Artagnan]], kes lahkub kodukülast, et minna Pariisi, kus loodab saada kohta kuninglike [[musketär]]ide [[rügement|rügemendis]]. Musketäride kapten aga tema palvet ei rahulda ja soovitab uustulnukal alustada teenistust mõnes teises väeüksuses. Lahkudes kohtub d'Artagnan kolme tuntud musketäri [[Athos (musketär)|Athose]], [[Porthos]]e ja [[Aramis]]ega, kellega tal tekivad arusaamatused ning kes kõik eraldi kutsuvad ta [[duell]]ile. Duelle aga ei peeta, sest neid üritavad arreteerida kardinali kaardiväelased, viidates kehtestatud duellide keelule. D'Artagnan ja musketärid ühinevad ning tõrjuvad koos kaardiväelaste rünnaku. Sellest saab alguse meeste sõprus ning nende [[deviis]]iks kujuneb: "Üks kõigi ja kõik ühe eest."
+Romaani keskmes on noor gaskoonlane [[d'Artagnan]], kes lahkub kodukülast, et minna Pariisi, kus loodab saada kohta kuninglike musketäride [[kompanii]]s. Musketäride kapten [[de Tréville]] (Jean-Armand du Peyrer, krahv de Tréville(Troisville)) aga tema palvet ei rahulda ja soovitab uustulnukal alustada teenistust mõnes teises väeüksuses. Lahkudes kohtub d'Artagnan kolme tuntud musketäri [[Athos (musketär)|Athose]], [[Porthos]]e ja [[Aramis]]ega, kellega tal tekivad arusaamatused ning kes kõik eraldi kutsuvad ta [[duell]]ile. Duelle aga ei peeta, sest neid üritavad arreteerida kardinali kaardiväelased, viidates kehtestatud duellide keelule. D'Artagnan ja musketärid ühinevad ning tõrjuvad koos kaardiväelaste rünnaku. Sellest saab alguse meeste sõprus ning nende [[deviis]]iks kujuneb: "Üks kõigi ja kõik ühe eest."
-D'Artagnan üürib Pariisis korteri ning armub majaomaniku naisesse, kes töötab toatüdrukuna Prantsusmaa [[Kuninganna (kuninga abikaasa)|kuninganna]] [[Austria Anna]] juures. Siit saavad alguse d'Artagnani ja tema sõprade seiklused, kuna nad satuvad kuningakoja poliitiliste ja armuintriigide keerisesse.
+D'Artagnan üürib Pariisis korteri ning armub majaomaniku naisesse, kes töötab toatüdrukuna Prantsusmaa [[Kuninganna (kuninga abikaasa)|kuninganna]] [[Austria Anna]] juures. Siit saavad alguse d'Artagnani ja tema sõprade seiklused, kuna nad satuvad kuningakoja poliitiliste ja armuintriigide keerisesse, mille keskmes on ajaloolised isikud:  armukade kuningas Louis XIII, kuninganna Anna ning kardinal Richelieu ja [[George Villiers, esimene Buckinghami hertsog|Buckinghami hertsog]], kes mõlemad on Annasse armunud.
 Romaanile on kirjutatud järjed:
 *"[[Kakskümmend aastat hiljem]]"
-*"[[Vikont de Bragelonne ehk Kümme aastat hiljem]]" (triloogia)
+*"[[Vikont de Bragelonne ehk Kümme aastat hiljem]]" (eesti keeles triloogia)
 == Eesti keeles ilmunud ==
@@ 97. rida: / 97. rida: @@
 *[https://www.hoboes.com/FireBlade/Fiction/Dumas/History/ The History of Dumas’s Musketeers]
 *[https://archive.org/search.php?query=%22The+Three+Musketeers%22+AND+mediatype%3Atexts&page=2 Romaani ingliskeelseid väljaandeid]
+*[https://adjudant-ru.translate.goog/lib/pt00.htm?_x_tr_sch=http&_x_tr_sl=ru&_x_tr_tl=et&_x_tr_hl=et&_x_tr_pto=sc Jean-Christian Petitfils. Tõeline d'Artagnan.]
 * [[Triin Tael]], "[https://www.ohtuleht.ee/208772 Vene musketärid naasevad surematutena ekraanile "] – [[Õhtuleht]], [[24. oktoober]] [[2006]]
 * [[Peeter Olesk]], "[https://epl.delfi.ee/kultuur/romaaniulikool-alexandre-dumas-kolm-musketari?id=51122099 Romaaniülikool Alexandre Dumas "Kolm musketäri"] – [[Eesti Päevaleht]], [[7. märts]] [[2008]]