D'Artagnan

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
d`Artagnani skulptuur Maastrichtis

Charles de Batz de Castelmore, ka d'Artagnan ja hiljem krahv d'Artagnan (umbes 1611–1615 – 25. juuni 1673) oli prantsuse kuninga Louis XIV aegne musketär ning 1667. aastast kuninga musketäride kompanii kapten-leitnant. Ta hukkus Maastrichti piiramise ajal Prantsuse-Hollandi sõjas.

Tõelisest d'Artagnanist on suhteliselt vähe teada. Temast on ainult üks portree, mille autentsus pole garanteeritud ja apokrüüfilised mälestused, mis avaldati 1700. aastal Kölnis, 27 aastat pärast mehe surma. Gatien de Courtilz de Sandrase teos tema elust andis inspiratsiooni Alexandre Dumas vanema d'Artagnani romaanidele, millest kõige kuulsam on "Kolm musketäri". Dumas' teostes ja nende hilisemates filmiversioonides esinev d'Artagnani tegelaskuju on nüüdseks palju rohkem tuntud kui tegelik ajalooline isik.

Nooruspõlv[muuda | muuda lähteteksti]

Château de Castelmore, d`Artagnani sünnikodu

Charles de Batz sündis Edela-Prantsusmaal Lupiaci maakonnas Château de Castelmore'is. Ta oli seitsmelapselise pere neljas poeg (peres oli neli poissi, kolm tüdrukut). Tema täpne sünniaeg on teadmata. Tema isa, Castelmore'i isand Bertrand de Batz oli aadlikuks saanud kaupmehe Arnaud de Batzi poeg, kes ostis Castelmore'i mõisahoone. Hoone, kus möödus Charles de Batzi lapsepõlv, on säilinud tänapäevani.[1] Charles de Batz läks Pariisi 1630. aastatel, kasutades oma ema Françoise de Montesquiou d'Artagnani nime. D'Artagnan leidis 1632. aastal võimaluse saada Prantsuse kaardiväerügemendi Essartsi kompanii kadetiks oma onu Henri de Montesquiou d'Artagnani toel. Kuna käimas oli kolmekümneaastane sõda, osales rügement 1640. aastate alguses tihti lahingutegevuses hispaanlaste vastu. Tõenäoliselt osales lahingutes ka d'Artagnan, kuigi täpseid andmeid pole.

Karjäär[muuda | muuda lähteteksti]

Kuninga musketäride 1.kompanii kapten-leitnant d'Artagnani univorm

Musketäride kompanii liikmeks sai d'Artagnan 1644. aastal tänu kompanii juhi kapten-leitnant de Tréville'i (Jean-Armand du Peyrer, krahv de Tréville(Troisville)) eestkostele, kes oli perekonnatuttav, samuti gaskoonlane. Musketärina teenis d'Artagnan ära mõjuka kardinal Mazarini, kes oli Prantsusmaa peaminister aastast 1643. aastast, soosingu.[2] Arvatavasti olid sel ajal tema kompaniikaaslasteks Armand de Sillègue d'Athos d'Autevielle, Isaac de Portau ja Henri d'Aramitz, kes on prototüübid Dumas "Kolme musketäri" kangelastele Athosele, Porthosele ja Aramisele.[3]

Kui 1646. aastal saadeti musketäride kompanii laiali, jätkas d'Artagnan oma karjääri Mazarini teenistuses. Louis XIV, kelle teenistuses oli d'Artagnan juba siis, kui kuningas oli alles laps, usaldas teda täielikult, andes talle täitmiseks diskreetsust nõudvaid missioone. 1652. aastal ülendati d'Artagnan Prantsuse kaardiväe leitnandiks, seejärel 1655. aastal kapteniks.

Kui 1657. aastal taasloodi Louis XIV eestvõttel prestiižikas musketäride väeüksus, sai D'Artagnan esimeses kompaniis leitnandi auastme, olles üksuse tegelikuks juhiks (ametlik juht oli Neversi hertsog, Mazarini vennapoeg).[2] D'Artagnan oli kuulus oma rolli poolest Nicolas Fouquet' (markii de Belle-Île, vikont de Melun et Vaux) vahistamises. Fouquet oli Louis XIV rahandusminister ja püüdis asuda Mazarini kohale kuninga nõunikuna. Kuningas kahtlustas laia elustiiliga Fouquet´d, et too varastas kuninglikku riigikassat ning lasi d'Artagnanil Fouquet' arreteerida. Et vältida kahtlusaluse põgenemist, määrati d'Artagnan teda neljaks aastaks valvama, kuni Fouquet lõpuks eluks ajaks vangi mõisteti.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. dile Bordaz, D'Artagnan, mousquetaire du Roi, Paris, Balzac Éditeur, 2001, 490 p. (ISBN 2-913907-20-2), p. 4,8.
  2. 2,0 2,1 Chronologie historique militaire, t. VI, Paris, 1750, p. 418
  3. L'Express no 3285, 18 au 24 juin 2014, page III.

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]