Musketärid

Gustave David. 1688. Kuninga musketärid

Musketärid olid musketiga relvastatud sõdurid.

Charles Vernier. Musketärid 1660–1814

Musketäride üksusi on olnud mitmes riigis, kuid kõige kuulsamad olid Prantsuse kuninga musketärid (prantsuse keeles Mousquetaires du Roi) ja kaardiväe musketärid (pr. Mousquetaires de la Garde). Kuninga musketärid olid valikväeosa ja nad tegutsesid Prantsusmaa kuningate ihukaitseüksusena (1622–1775). Üksuse täielik nimetus oli Prantsusmaa kuninga sõjaväe majapidamise musketärid (pr. Mousquetaires de la maison militaire du roi de France).

Väeosa ajalugu

Kuningas Henri IV käsul loodi 1600. aastal kerge ratsaväe baasil kuninga ihukaitseväe üksus, kuhu kuulusid aadlikud. Ihukaitsjatest polnud siiski abi, sest Henri IV (kes oli hugenott) hukkus 1610. aastal katoliiklasest mõrvari käe läbi. 16-aastane Louis XIII sai troonile 1617. aastal, enne seda valitses regendina tema ema Marie de' Medici. 1622. aastal otsustas Louis XIII tugevdada ihukaitseväe üksust; ta varustas sõdurid pika toru ning suurema tulejõuga musketitega, mille järel hakati väeosa kutsuma kuninga musketäride kompaniiks. Musketärid ei saanud sel ajal alustada lahingutegevust ratsa, sest pikka ja rasket musketit (8 kg) sai kasutada vaid maapinnal, relva metalljalale toetades. Kuningas Louis XIV ajal musketitoru lühendati ning relv tehti kergemaks, seepärast võis musketär nüüd tulirelva kasutada ka ratsutades.

1622. aastal oli musketäride kompanii esimeseks juhiks kapten Jean de Bérard de Montalet. Alates 1634. aastast peeti kuningat ennast kompanii kapteniks ning selle tegeliku ülema auaste oli kaptenleitnant. Esimeseks kaptenleitnandiks oli Jean-Armand de Peyret, krahv de Treville (õieti de Troisvilles). De Treville oli gaskoonlane, mistõttu suure osa kompaniist moodustasid komandöri kaasmaalased Gascogne'i provintsist, sealhulgas Alexandre Dumas vanema kirjutatud "Kolme musketäri" kangelaste d'Artagnani, Athose, Porthose ja Aramise prototüübid.

Horace Vernet. Fontenoy lahing 1745. aastal

1624. aastal sai valitsusjuhiks kardinal Richelieu (Armand Jean du Plessis, Richelieu ja Fronsaci kardinal-hertsog). Kuninga nõusolekul loodi 1626. aastal kardinal Richelieu kaitseks eraldi kardinali kaardiväe kompanii. Kardinali ihukaitsjaid, kes allusid otse kardinalile, nimetati samuti musketärideks, kuna nad olid relvastatud musketitega nagu kuninglik musketäride kompanii. Richelieu pidas vajalikuks, et tema ihukaitse oleks punast värvi mantlitega (kiriku värv), mis eristas neid taevasinistes mantlites kuninga musketäridest. Nende kahe musketäride väeüksuse vahel tekkis tõsine rivaliteet.

Kardinal Richelieu suri 1642, seejärel sai valitsusjuhiks kardinal Mazarin (Retheli, Mayenne'i ja Neversi kardinal-hertsog). Kuningas ise suri 1643, pärandades trooni viieaastasele Louis XIV-le, kes valitses riiki järgmised 72 aastat. Pärast Louis XIII surma püüdis kardinal Mazarin musketäre de Treville juhtimise alt üle anda oma üle anda oma nõo Neversi hertsogi alluvusse. Kuna see ei õnnestunud, saatis ta 1646. aastal mõlemad musketäride kompaniid laiali, tuues ettekäändeks riigikassa raha kokkuhoiu. Kuid väeosa taasloodi siiski 1657. aastal Mazarini alluvuses.

Kui kardinal Mazarin 1661. aastal suri, läksid musketärid tagasi kuninga alluvusse, kes moodustas neist uuesti kaks kompaniid. Musketäride esimese kompanii kaptenleitnandiks sai 1667. aastal kuningale täielikult lojaalne d'Artagnan (Charles de Batz de Castelmore), kes oli saanud 1644. aastal musketäriks ja 1652. aastal kaardiväe leitnandiks. D'Artagnani juhtimisel toimus üksuse organiseerimises kvalitatiivne hüpe: kuninglike musketäride arv kompaniis kahekordistus 250 inimeseni, neile ehitati kasarm (enne seda elasid musketärid üürikorterites), kompanii muutus omamoodi sõjakooliks jne. Kuninglikud musketärid said kuulsaks kogu Euroopas oma võitlusvalmiduse, lojaalsuse ja hulljulgusega ning olid teiste valitsejate matkimise objektiks. Paljud välismaalt pärit noored aadlikud püüdsid innukalt sellesse kuulsasse üksusse "praktikale" saada.

1745. aastal osalesid kuninglikud musketärid viimast korda otseses lahingutegevuses – Fontenoy lahingus Austria pärilussõjas. Louis XV valitsemisaja lõpus (1774) oli kuninglikke musketäre 450, pärast monarhi surma likvideeriti väeüksus alanud sõjaväereformi käigus eelarvelistel põhjustel (15.12.1775). 1789. aastal toodi musketärid tagasi teenistusse, kuid Prantsuse revolutsiooni järel saadeti uuesti laiali. 1814. aastal reformiti väeüksust jälle, et nüüd juba lõplikult 1816. aastal likvideeritud saada.

Musketärid musketitest tulistamas. Rekonstruktsioon

Väeosa kirjeldus

Kuninglikud musketärid, korraldasid valvet ja kuninga kaitset väljaspool kuningapaleed, nad pidid saatma kuningat tema väljasõitudel ja jalutuskäikudel, ratsutades kahekaupa kõige ees. Nende ülesanne oli korraldada kuninga kaitset ka sõjakäikudel. Palees kaitsesid kuningat aga ihukaitse (Garde du corps) ja šveitsi kaardiväelased (Gardes suisses).

Musketäriks saamine oli sisuliselt edutamine pärast teenistust mõnes teises väeosas. Musketäri kandidaadil tuli esitada soovituskirjad, samuti tõendeid selle kohta, et tal on vahendeid teenistuskulude katmiseks. Kulude hulka kuulus teenri palkamine, hobuste, relvastuse, riietuse ja muu vajaliku varustuse muretsemine. Sõja ajal musketäri kulutused kahekordistusid. Monarh andis talle ainult musketi, helesinise mantli ja selle alla varrukateta mundrikuue. Kuninga musketäride kompaniisse võeti peamiselt jõukate aadliperekondade liikmeid, samas vaesemate aadlike või ambitsioonikate tavainimeste jaoks oli musketäride kompaniis teenimine ainus viis jõuda kuningakoja lähedusse, kõrgema seltskonna juurde.

Musketäride kompanii isikkoosseis koosnes Louis XIII ajal 100 tavalisest musketärist, 1 kaptenleitnandist, 2 leitnandist ja 4 kornetist, lisaks abiteenistus.

Louis XIV valitsusaja lõpuks oli kompaniis 250 reameest, komandör-leitnant, 2 alamleitnanti, 2 lipnikku, 2 kornetit, 2 abimajorit (alamohvitser), 8 seersanti, 4 tallimeest ja 16 nende abilist, 1 lipukandja, 1 preester, 1 köösner, 9 kirurgi, 1 apteeker, 1 sepp, 1 sadulsepp ja 3 laekurit, samuti trummi- ja oboemängijad.

Välislingid

• Musketäride kompanii "Maison du Roi" 1622-1721
• Tõeline d'artagnan, Jean-Christian Ptifis
• Kuninglike musketäride igapäevaelu. Jekaterina Glagoleva
• Prantsuse kuninga musketärid, mida me nendest teame. 22. september 2016
• Tõelised musketärid - millised nad olid?. Imeline ajalugu. 17. aprill 2021.
• Marche des mousquetaires, Musketäride marss, Jean-Baptiste Lully