Alexandre Dumas vanem

Vaata ka artiklit Alexandre Dumas noorem Alexandre Dumas vanema poja ja "Kameeliadaami" autori kohta.

Alexandre Dumas vanem, sündinud Alexandre Dumas Davy de la Pailleterie (24. juuli 1802 Villers-Cotterêts, Aisne'i departemang – 5. detsember 1870 Puys Dieppe'i lähedal) oli prantsuse kirjanik, kes on tuntud ajalooliste seiklusromaanide autorina. Ta on kõige loetum prantsuse kirjanik maailmas.^[viide?]

Nimi[muuda | muuda lähteteksti]

Kirjaniku sünnitunnistusel oli nimeks Alexandre Dumas Davy de la Pailleterie. Davy de la Pailleterie nimi pärines vanaisalt, kes põlvnes normanni aadlisuguvõsast. Kirjaniku isa läks oma isaga riidu ja hakkas kasutama ema nime Dumas. Umbes 1815. aastast hakkas kirjanik kasutama üksnes nimekuju "Alexandre Dumas".

Elukäik[muuda | muuda lähteteksti]

Dumas' isa, Thomas-Alexandre Dumas Davy de la Pailleterie oli markii de la Pailleterie ja Santo Domingo mustanahalise orjatari Marie Cessette Dumas' poeg. Ancien régime'i ajal oli Thomas-Alexandre reamees, kes võttis 1786. aastal Dumas' nime. Hiljem sai temast Napoleoni armees kindral. Pärast kindral Dumas' surma 1806. aastal sattus perekond raskesse majanduslikku olukorda ning Alexandre läks Pariisi eesmärgiga juristina töötada. Tal õnnestus Orléansi hertsogi, tulevase kuningas Louis-Philippe'i õukonnas koht saavutada, kuid seejärel asus ta teatris õnne proovima. Kuigi Alexandre Dumas vanem on tänapäeval tuntud seiklusjuttude poolest, saavutaski ta omal ajal tuntuse draamakirjanikuna.

Teosed[muuda | muuda lähteteksti]

Tema tuntuimad teosed on "Kolm musketäri" (Les Trois Mousquetaires, avaldatud 1844, etendatud 1845); "Kakskümmend aastat hiljem" (Vingt Ans après, avaldatud 1845); "Krahv Monte-Cristo" (Le Comte de Monte Cristo avaldatud 1844–1845); "Vikont de Bragelonne, ehk, Kümme aastat hiljem" (Dix Ans plus tard ou le Vicomte de Bragelonne, avaldatud 1848–1850 ja "Must tulp" (La Tulipe noire, avaldatud 1850).

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

André Maurois, "Kolm Dumas’d" (biograafiline romaan). Tõlkinud Immanuel Pau. Saatesõna lk 447–454 "André Maurois ja kolm Dumas’d" ning kommentaarid lk 455–467: Ott Ojamaa. Biograafiline sari, Eesti Raamat, Tallinn 1969, 470 lk.