Ajalooline romaan

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Disambig gray.svg  See artikkel räägib üldmõistest; raamatusarja kohta vaata artiklit Ajalooline romaan (sari)

Ajalooline romaan on proosateos, mis käsitleb ajaloolisi sündmusi ja isikuid ilukirjanduslikus võtmes.

Neis teostes kirjeldatakse värvikalt ja emotsionaalselt inimestevahelisi suhteid ning üksikisiku sisemist mina ja maailmatunnetust tervikuna. Iseloomulikud on põnevad seiklused ja eksootilised keskkonnamaalingud, mis annavad neile ajaloolistele jutustustele romantilise ilme. Ajaloolisele romaanile pani aluse romantismi õitsengu aegne šoti kirjanik Walter Scott (17711832), kes kirjutas 29 romaani peamiselt Šoti- ja Inglismaa ajaloo teemadel (Rob Roy, 1818, eesti k 1957; Ivanhoe, 1819, eesti k 1926 ja 1956, jt). Scotti romaanides vahelduvad detailirikkad kirjeldused hoogsalt arenevate seiklustega, tema ajalookäsitlust iseloomustab poeetilisus ja romantika. W. Scotti romaanid levisid kiiresti üle kogu Euroopa, avaldades suurt mõju žanri edaspidisele arengule (Victor Hugo, Stendhal, Gustave Flaubert, Lev Tolstoi, Henryk Sienkiewicz), kaasa arvatud Eestis, kus esimene Scotti tõlge ilmus 1888 ajakirjanduses.

Sir Walter Scotti portree (1771–1832

Maailmakirjanduse tuntumate ajalooromaanide autorite hulka kuuluvad veel näiteks Mika Waltari ("Sinuhe, egiptlane", "Mikael Angelos" jt)

Ajaloolise romaani areng Eestis[muuda | muuda lähteteksti]

Eesti kirjanduses sai ajalookujutus alguse kreeka muistsete eepostega, näiteks Helgi Öpiku (Trooja väljadel) ja 4. sajandi Rooma riiki kirjeldav Leo Metsari kolmeköiteline (Keiser Julianus). Ain Kalmus on kirjutanud Piibli ja eesti muistse vabadusvõitluse ainelisi romaane, Karl Ristikivi üheteistkümnest romaanist koosneva ajaloofilosoofilise sarja 13.–18. sajandi Euroopa ainetel. Eesti ajalooromaani nimekad viljelejad on veel Eduard Bornhöhe (Tasuja), Eduard Vilde (Mahtra sõda), Mait Metsanurk (Ümera jõel), Enn Kippel (Suure nutu ajal), August Mälk (Surnud majad), Gert Helbemäe (Sellest mustast mungast), Jaan Kross (Kolme katku vahel) I–IV), jt.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]