Aluliina kihelkond: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
19. rida: 19. rida:


==Ajalugu==
==Ajalugu==
Aluliina kihelkonda on esmakordselt mainitud [[1494]]. aastal.<ref>LGU I, 413.</ref> Kuni [[1732]]. aastani kuulusid Aluliina kihelkonda ka hilisem [[Apekalnsi kihelkond|Apekalnsi kihelkonna]] alad. [[1902]]. aastal eraldati [[Zeltiņi kihelkond|Zeltiņi]] iseseisvaks kihelkonnaks; varem oli see olnud adjunktuur. Patronaažiõigus kuulus [[Aluliina mõis]]ale.
Aluliina kihelkonda on esmakordselt mainitud [[1494]]. aastal.<ref>LGU I, 413.</ref> Kuni [[1732]]. aastani kuulusid selle koosseisu ka hilisema [[Apekalnsi kihelkond|Apekalnsi kihelkonna]] alad. [[1902]]. aastal eraldati [[Zeltiņi kihelkond|Zeltiņi]] iseseisvaks kihelkonnaks; varem oli see olnud adjunktuur. Patronaažiõigus kuulus [[Aluliina mõis]]ale.


==Aluliina kihelkonna mõisad==
==Aluliina kihelkonna mõisad==

Redaktsioon: 23. august 2018, kell 14:42

Aluliina kihelkond
Alūksne kihelkond

saksa keeles Kirchspiel Marienburg
läti keeles Alūksnes draudzes novads

Kihelkonnakirik: Aluliina kirik
Aluliina kirik
Aluliina kihelkonna mõisad 1904. aasta kaardil. Väljavõte kaardilt Wegekarte des Walkschen Kreises mit den Kirchspiels- und Gutsgrenzen (1904)
Valga kreis Ludwig August Mellini kaardil Atlas von Liefland, oder von den beyden Gouvernementern u. Herzogthümern Lief- und Ehstland, und der Provinz Oesel (1798)

Aluliina kihelkond ehk Alūksne kihelkond[1] (saksa keeles Kirchspiel Marienburg, läti keeles Alūksnes draudzes novads) oli haldusüksus Liivimaal Võnnu vojevoodkonnas, Võnnu ja Valga kreisis.

Adsele kihelkonna rahvariided J. C. Brotze kogust

Ajalugu

Aluliina kihelkonda on esmakordselt mainitud 1494. aastal.[2] Kuni 1732. aastani kuulusid selle koosseisu ka hilisema Apekalnsi kihelkonna alad. 1902. aastal eraldati Zeltiņi iseseisvaks kihelkonnaks; varem oli see olnud adjunktuur. Patronaažiõigus kuulus Aluliina mõisale.

Aluliina kihelkonna mõisad

Viited

Vaata ka

Kirjandus

  • Baltisches historisches Ortslexikon. Teil II. Lettland (Südlivland und Kurland). − Quellen und Studien zur baltischen Geschichte. Köln-Wien: Böhlau Verlag, 1990. Lk 376.
  • Büsching, Anton Friedrich. Magazin für die neue Historie und Geographie: IX. Land-rolle des Herzogthums Liefland vom Jahr 1765. Halle: Johann Jacob Curt, 1773. Lk 380-381 [1].
  • Hagemeister, Heinrich von. Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands. Erster Theil. Riga: Eduard Frantzen, 1836. Lk 252-261 [2].
  • Hupel, August Wilhelm. Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland. Dritter und letzter Band. Riga: zu finden bey Johann Friedrich Hartknoch, 1782. Lk 208-211 [3].
  • Richter, Adolf. Baltische Verkehrs- und Adressbücher. Bd I. Livland. Riga, 1909.