Mine sisu juurde

Rēzaka mõis

Allikas: Vikipeedia
Rēzaka mõis 1904. aasta kaardil. Väljavõte kaardilt "Wegekarte des Walkschen Kreises mit den Kirchspiels- und Gutsgrenzen" (1904). Mõisa maad on tähistatud numbriga 38

Rēzaka mõis (saksa keeles Rehsack, läti keeles Rēzakas muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Valga kreisis Aluliina kihelkonnas. Tänapäeval jääb mõisakompleks Lätis Alūksne piirkonna Alsviķi valda Rezaka külla.

Rēzaka mõisa hoonetekompleks (keldriga majandushoone, laut, elumajaks ümber ehitatud ait ja mõisavalitseja maja) on muinsusmälestistena kohaliku kaitse all.[1] Mõisas tegutses 2000. aastani algharidust andev erakool.[2]

Ajalugu

[muuda | muuda lähteteksti]

Mõis on nime saanud Rosenhacke või Röshacki pere järgi, kellele see 1540. aastal läänistati. Hilisemates sõdades suri pere välja ja 1627. aastaks oli see täielikult hüljatud. 1640. aastal omandas selle Johann Salesk. 1660. aastal doneeris Karl XI selle mõisa Edmund Griepenhielmile, kes selle 1673. aastal koos Repjekalnsi mõisaga 1600 taalri eest Andreas Virginiusele ja tema vennale Berendt Virginiusele müüs. 1797. aastal müüs Adolph Wilhelm von Virgin mõisa 16 900 rubla eest Aluliina mõisa omanikule Otto Hermann von Vietinghoffile. 1810. aastal ostis Adolph von Wulff 270 000 rubla eest Nēķene mõisa, mille alla kuulusid siis ka Alsviķi, Tūja ja Rēzaka mõisa maad.[3] 1845. aastal ostis Julius von Wulf need mõisad 300 000 rubla eest teistelt pärijatelt välja, müües selle siis 300 000 rubla eest 1858. aastal Joseph Wolffile. 1771. aastal leppisid tema pärijad kokku, et mõisad lähevad ühisomandisse, ent 1872. aastal ostis Alexander Ernst Magnus Wolff mõisad 302 215 rubla eest teistelt pärijatelt välja.[4]

Mõisa suurus

[muuda | muuda lähteteksti]

Bienenstammi andmetel oli mõisa suurus 1816. aastal 2 ja 3/8 adramaad, sellele allus 332 mees- ja 356 naishinge.[5]

1641. aastal oli Rēzaka mõisa suurus 1 adramaa. 1688. aastal kuulus mõisale adramaid 1 ja 1/2, nagu ka 1734. aastal. 1758. aastal oli Rēzaka mõisa suurus 2 ja 3/5 adramaad. 1823. aastal oli selle suurus 10 ja 17/20 adramaad.[6] Ka 1832. aastal oli mõisal 10 ja 17/20 adramaad maad, 1881. aastal oli adramaid 2 ja 69/80, lisaks allus mõisale 12 ja 40/80 adramaad mõisale kuuluvate talude valduses.[7]

Maareformi ajal 1920. aastal kuulus mõisale 1208 hektarit maad.[8]

Karjamõisad

[muuda | muuda lähteteksti]

1816. aastal kuulus mõisale kaks karjamõisa: Alexandershof ja Zelmin.

Viited

[muuda | muuda lähteteksti]
  1. ↑ "Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija". Originaali arhiivikoopia seisuga 26. veebruar 2021. Vaadatud 22. juunil 2019.
  2. ↑ Lauki acīm redzami izmirst
  3. ↑ Hagemeister, Heinrich von. Materialen zu einer Geschichte der Landgüter Livlands. Erster Theil. Riga: Eduard Frantzen´s Buchhandlung, 1836, lk 256.
  4. ↑ Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Zweiter Teil. Der lettische District. Dresden: Druck von Albanus´schen Buchdruckerei, 1885, lk 369-370.
  5. ↑ Bienestamm, H. von. Geographischer Abriss der drei deutschen Ostsee-Provinzen Russlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner, 1826, lk 280.
  6. ↑ Hagemeister, Heinrich von. Materialen zu einer Geschichte der Landgüter Livlands. Erster Theil. Riga: Eduard Frantzen´s Buchhandlung, 1836, lk 253.
  7. ↑ Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Zweiter Teil. Der lettische District. Dresden: Druck von Albanus´schen Buchdruckerei, 1885, lk 364-365.
  8. ↑ Latviešu konversācijas vārdnīcas I sējuma 318-320 slejas. Rīga: 1927.-1928

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Rēzaka_mõis&oldid=7155513"