Aluliina kirikumõis

Allikas: Vikipeedia
Aluliina kirikumõis 1904. aasta kaardil. Väljavõte kaardilt "Wegekarte des Walkschen Kreises mit den Kirchspiels- und Gutsgrenzen" (1904). Mõisa valdused on kaardil tähistatud ristiga
Glücki tammed

Aluliina kirikumõis ehk Alūksne kirikumõis (saksa keeles Marienburg Pastorat, läti keeles Alūksnes mācītājmuiža) oli kirikumõis Liivimaal Valga kreisis Aluliina kihelkonnas. Tänapäeval asub Lätis Alūksne piirkonnas Alūksnes aadressil Pils iela 11.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Varasem ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Pastoraadi rajamise aeg ei ole teada. Esimesi teateid selle kohta on aastast 1637, mil sellele kuulus kolm adramaad. 1681. aastal oli selle koosseisus kolm talu.[1]

Pastor Ernst Glück[muuda | muuda lähteteksti]

1683. aastal sai Ernst Glückist Aluliina pastor. Ta elas ka praeguse kirikumõisa ruumides, puutudes seal otseselt kokku lätlastega. Nii otsustas ta piibli läti keelde tõlkida. 1688. aastaks oli Uue Testamendi tõlge valmis, 1694. aastaks oli aga kogu piibel tõlgitud ja ka trükivalgust näinud. See oli väga oluliseks sammuks ühtse läti kirjakeele kujunemisel.

Lisaks piibli tõlkimisele tegeles Glück ka talurahvaharidusega: ta rajas nii Aluliina kui ka Volmari ümbrusse mitu talurahvakooli.

1687. aastal sai Glückist Koknese praost ehk Liivimaa üks mõjukamaid kirikutegelasi, kuigi ta jäi ka edasi Aluliina kihelkonda. Tema tegevus Lätis lõppes 1702. aastal, kui Vene väed Aluliina vallutasid ja Glücki sõjavangi viisid. Koos Glückiga viidi sõjavangi ka tema teenijanna ja kasutütar Marta Skawronska, kellest hiljem sai Venemaa keisrinna Katariina I nime all.

Glücki mälestuseks on kirikumõisa parki istutatud kaks tamme (Glücki tammed), mis seal siiamaani kasvavad.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Baltisches historisches Ortslexikon. Teil II. Lettland (Südlivland und Kurland). − Quellen und Studien zur baltischen Geschichte. Köln-Wien: Böhlau Verlag, 1990, lk 376.

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Baltisches historisches Ortslexikon. Teil II. Lettland (Südlivland und Kurland). − Quellen und Studien zur baltischen Geschichte. Köln-Wien: Böhlau Verlag, 1990. Lk 376.