Mine sisu juurde

Aluliina kirikumõis

Allikas: Vikipeedia
Aluliina kirikumõis 1904. aasta kaardil. Väljavõte kaardilt "Wegekarte des Walkschen Kreises mit den Kirchspiels- und Gutsgrenzen" (1904). Mõisa valdused on kaardil tähistatud ristiga
Glücki tammed

Aluliina kirikumõis ehk Alūksne kirikumõis (saksa keeles Marienburg Pastorat, läti keeles Alūksnes mācītājmuiža) oli kirikumõis Liivimaal Valga kreisis Aluliina kihelkonnas. Tänapäeval asub Lätis Alūksne piirkonnas Alūksnes aadressil Pils iela 11.

Varasem ajalugu

[muuda | muuda lähteteksti]

Pastoraadi rajamise aeg ei ole teada. Esimesi teateid selle kohta on aastast 1637, mil sellele kuulus kolm adramaad. 1681. aastal oli selle koosseisus kolm talu.[1]

Pastor Ernst Glück

[muuda | muuda lähteteksti]

1683. aastal sai Ernst Glückist Aluliina pastor. Ta elas ka praeguse kirikumõisa ruumides, puutudes seal otseselt kokku lätlastega. Nii otsustas ta piibli läti keelde tõlkida. 1688. aastaks oli Uue Testamendi tõlge valmis, 1694. aastaks oli aga kogu piibel tõlgitud ja ka trükivalgust näinud. See oli väga oluliseks sammuks ühtse läti kirjakeele kujunemisel.

Lisaks piibli tõlkimisele tegeles Glück ka talurahvaharidusega: ta rajas nii Aluliina kui ka Volmari ümbrusse mitu talurahvakooli.

1687. aastal sai Glückist Koknese praost ehk Liivimaa üks mõjukamaid kirikutegelasi, kuigi ta jäi ka edasi Aluliina kihelkonda. Tema tegevus Lätis lõppes 1702. aastal, kui Vene väed Aluliina vallutasid ja Glücki sõjavangi viisid. Koos Glückiga viidi sõjavangi ka tema teenijanna ja kasutütar Marta Skawronska, kellest hiljem sai Venemaa keisrinna Katariina I nime all.

Glücki mälestuseks on kirikumõisa parki istutatud kaks tamme (Glücki tammed), mis seal siiamaani kasvavad.

Mõisa suurus

[muuda | muuda lähteteksti]

Aastal 1637 oli Aluliina kirikumõisa suurus 3 adramaad. Aastal 1641 oli mõisal adramaid 2 ja 7/8. Aastal 1688 kuulus kirikumõisale adramaid 2 ja 1/2, nagu ka aastal 1734. Aastal 1758 oli mõisa suurus 2 adramaad. Aastal 1823 oli selle suurus 2 ja 19/20 adramaad.[2] Ka aastal 1832 oli mõisal 2 ja 19/20 adramaad maad, aastal 1881 allus mõisale 2 ja 62/80 adramaad mõisale kuuluvate talude valduses.[3]

  1. Baltisches historisches Ortslexikon. Teil II. Lettland (Südlivland und Kurland). − Quellen und Studien zur baltischen Geschichte. Köln-Wien: Böhlau Verlag, 1990, lk 376.
  2. Hagemeister, Heinrich von. Materialen zu einer Geschichte der Landgüter Livlands. Erster Theil. Riga: Eduard Frantzen´s Buchhandlung, 1836, lk 253.
  3. Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Zweiter Teil. Der lettische District. Dresden: Druck von Albanus´schen Buchdruckerei, 1885, lk 364-365.
  • Baltisches historisches Ortslexikon. Teil II. Lettland (Südlivland und Kurland). − Quellen und Studien zur baltischen Geschichte. Köln-Wien: Böhlau Verlag, 1990. Lk 376.