Zeltiņi kihelkond
| Zeltiņi kihelkond | |
|---|---|
|
| |
|
saksa keeles Kirchspiel Seltinghof | |
|
läti keeles Zeltiņu draudzes novads | |
|
| |
| Kihelkonnakirik: Zeltiņi kirik | |
 |
.jpg)
Zeltiņi kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Seltinghof, läti keeles Zeltiņu draudzes novads) oli haldusüksus Liivimaal Valga kreisis.
Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]
Varem oli Zeltiņi Aluliina kihelkonna adjunktuur. 1902. aastal eraldati see iseseisvaks kihelkonnaks.[1] Siiski, XVII sajandi lõpus ja XVIII sajandi alguses moodustas see koos Lejasciemsi kihelkonnaga lühikest aega eraldiseisva kihelkonna. [2]
Zeltiņi kihelkonna mõisad[muuda | muuda lähteteksti]
- Ādami (Schwartzbeckshof) rüütlimõis
- Ilzene (Ilsen) rüütlimõis
- Jaunkalnamuiža (Neu-Kalnemoise) rüütlimõis, hiljem Kalniena kõrvalmõis
- Kalniena (Alt-Kalnemoise) rüütlimõis
- Zeltiņi (Seltinghof) rüütlimõis
Pildid[muuda | muuda lähteteksti]
-
Zeltiņi mõis 1790. aastal. Johann Christoph Brotze kogust
-
Zeltiņi mõis 1790. aastal
-
Vaade Alūksne kiriku abikirik-kabelile Zeltiņis
-
Ādami mõis 1795. aastal
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]
- Baltisches historisches Ortslexikon. Teil II. Lettland (Südlivland und Kurland). − Quellen und Studien zur baltischen Geschichte. Köln-Wien: Böhlau Verlag, 1990. Lk 376, 580.
- Richter, Adolf. Baltische Verkehrs- und Adressbücher. Bd I. Livland. Riga, 1909.
Kirik: Zeltiņi kirik
Mõisad: Ādami mõis | Ilzene mõis | Jaunkalnamuiža mõis | Kalniena mõis | Zeltiņi mõis
Kreisilinn: Valga
Kihelkonnad: Alamõisa kihelkond | Aluliina kihelkond | Apekalnsi kihelkond | Aumeistri kihelkond | Ēvele kihelkond | Gulbene kihelkond | Härgmäe kihelkond | Koivaliina kihelkond | Luke kihelkond | Palsmane kihelkond | Smiltene kihelkond | Zeltiņi kihelkond | Tirza kihelkond | Trikāta kihelkond | Valga kihelkond | Velēna kihelkond