Babecka mõis

Babecka mõis (saksa keeles Babetzky, vanasti ka Kolbratshof, läti keeles Babeckas muiža) oli rüütlimõis, hiljem Beja kõrvalmõis Liivimaal Valga kreisis Aluliina kihelkonnas. Tänapäevase haldusjaotuse järgi asub see Lätis Alūksne piirkonnas Jaunalūksne vallas Matisenes.

Ajalugu

Mõisa esimene omanik oli keegi Kolbrat, Poola ajal kuulus see aga kellelegi Babetzkyle, kelle järgi sai ka nime. Kuna too toetas Poola riiki, liideti mõis Rootsi aja alguses Aluliina mõisaga. Aastal 1645 omandas Babecka ja Beja mõisa Joachim Rippe, kes suri pärijateta. Seejärel sai mõisa omanikuks Johann Helmes, kelle lesk Catharina aastal 1674 Rippe tütrega abielus olevale Christian Krusele loovutas. Aastal 1682 päris mõisa Carl Magnus Kruse. Aastal 1763 müüsid vennad Johann Gideon von Kruse ja Friedrich von Kruse Babecka ja Beja mõisa 14 600 taalri eest George von Koskullile. Aastal 1811 pantis Carl George von Koßkull mõisa 106 000 rubla eest Otto ja George Laywingile. Need loovutasid aastal 1817 pandiõigused Johann von Hagelströmile, kes need aastal 1820 loovutas 51 500 rubla eest oma tütrele Catharine Mengdenile. 1839. aastal päris mõisa Georg Augustvon Koskull.

Mõisa suurus

Bienenstammi andmetel oli mõisa suurus 1816. aastal 4 ja 1/8 adramaad, sellele allus 160 mees- ja 165 naishinge.

Aastal 1627 oli Beja mõisa suurus koos Babecka mõisa, Vizikumsi mõisa ja Kolberģi mõisaga kokku 22 ja 1/2 adramaad, sellest 7 ja 1/2 adramaad oli haritavat maad. Aastal 1641 oli Beja mõisal (nüüd ja edaspidi) koos Babecka mõisaga adramaid 1 ja 1/2. Aastal 1688 kuulus mõisatele adramaid 6 ja 15/8, 1734. aastal oli neid 4 ja 3/4. Aastal 1758 oli mõisate suurus 7 ja 3/8 adramaad. Aastal 1823 oli nende suurus 10 ja 1/2 adramaad. Ka aastal 1832 oli mõisatel 10 ja 1/2 adramaad maad, aastal 1881 oli adramaid 5 ja 21/80, lisaks allus mõisatele 12 ja 22/80 adramaad mõisale kuuluvate talude valduses.