Mine sisu juurde

Mālupe mõis

Allikas: Vikipeedia
Mālupe mõis 1904. aasta kaardil. Väljavõte kaardilt "Wegekarte des Walkschen Kreises mit den Kirchspiels- und Gutsgrenzen" (1904). Mõisa valdused on kaardil tähistatud numbriga 34
Mālupe mõisa peahoone 2018. aastal

Mālupe mõis (saksa keeles Malup, läti keeles Mālupes muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Valga kreisis Aluliina kihelkonnas. Tänapäeval asub Lätis Alūksne piirkonnas Mālupe vallas Mālupe külas.

Mõis kujunes Aluliina ordulinnuse linnuselääni maadest, mille Gustav Adolf Gustav Hornile annetas. Mõisade reduktsiooni käigus sai sellest riigimõis, mille keisrinna Jelizaveta Petrovna aastal 1753 koos teiste ümbruskonna mõisadegaoma kantslerile krahv Mihhail Vorontsovile kinkis. Too sinna aga kunagi elama ei asunud, ja nii müüs ta mõisa juba 1744. aastal Otto Hermann von Vietinghoff-Scheelile. Temalt päris selle tema poeg, salanõunik Burchard Cristoph von Vietinghoff, kes valduse tükikaupa ära müüs, jättes Aluliina kihelkonnast endale vaid linnusemõisa ja Kalniena mõisa.[1] Aastal 1834 ostis Alexander Vietinghoff mõisa koos Ērmaņi mõisaga 73 400 rubla eest teistelt pärijatelt välja. Aastal 1872 ostis mõisa 210 000 rubla eest Clemens Wolff.[2]

Mõisa suurus

[muuda | muuda lähteteksti]

Agraarreformi ajal aastal 1920 kuulus Mālupe mõisale 1131 hektarit maad.[3]

Aastal 1823 oli Mālupe mõisa suurus 15 ja 1/20 adramaad. Aastal [4] Ka aastal 1832 oli mõisal 15 ja 1/20 adramaad maad, aastal 1881 oli adramaid 3 ja 45/80, lisaks allus mõisale 17 ja 52/80 adramaad mõisale kuuluvate talude valduses.[5]

  1. ↑ Hagemeister, Heinrich von. Materialen zu einer Geschichte der Landgüter Livlands. Erster Theil. Riga: Eduard Frantzen´s Buchhandlung, 1836, lk 253-254.
  2. ↑ Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Zweiter Teil. Der lettische District. Dresden: Druck von Albanus´schen Buchdruckerei, 1885, lk 365-366.
  3. ↑ Latviešu konversācijas vārdnīcas XIII sējuma 25553-25554 slejas. Rīga: 1935.-1936.
  4. ↑ Hagemeister, Heinrich von. Materialen zu einer Geschichte der Landgüter Livlands. Erster Theil. Riga: Eduard Frantzen´s Buchhandlung, 1836, lk 253.
  5. ↑ Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Zweiter Teil. Der lettische District. Dresden: Druck von Albanus´schen Buchdruckerei, 1885, lk 364-365.
  • Sakk, Ivar. Läti mõisad. Reisijuht. Tallinn: EVG Print, 2006. Lk 102.