Tūja mõis

See artikkel on Aluliina kihelkonna mõisast; Liepupe kihelkonna mõisa kohta vaata artiklit Tūja mõis (Liepupe kihelkond).

---

Tūja mõis 1904. aasta kaardil. Väljavõte kaardilt "Wegekarte des Walkschen Kreises mit den Kirchspiels- und Gutsgrenzen" (1904). Mõisa valdused on kaardil tähistatud numbriga 33

Tūja mõis (saksa keeles Kragenhof, vanasti ka Andreshof, läti keeles Tūjas muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Valga kreisis Aluliina kihelkonnas. Tänapäeval asub mõisasüda Lätis Alūksne piirkonnas Alsviķi vallas Tūja külas.

Ajalugu

Stefan Batory andis selle mõisa koos Nēķene mõisaga ja Alsviķi mõisaga Nicolaus Gutile eluaegseks kasutamiseks. Aastal 1590 kinnitas Sigismund III selle õiguse ka tema lastele. Aastal 1631 kinkis Gustav Adolf selle ALuliina ordulinnuse linnuselääni osaks oleva mõisa Nicolaus Heinrich Taubele. Tolle järeltulija Otto Heinrich Taube müüs mõisa 12 000 taalri ja 1500 rubla eest Aluliina mõisa omanikule Otto Hermann von Vietinghoffile. Aastal 1810 ostis Adolph von Wulff 270 000 rubla eest Nēķene mõisa, mille alla kuulusid siis ka Alsviķi, Tūja ja Rēzaka mõisade maad. Aastal 1845 ostis Julius von Wulf need mõisad 300 000 rubla eest teistelt pärijatelt välja, müües selle siis 300 000 rubla eest aastal 1858 Joseph Wolffile. Aastal 1771 leppisid tema pärijad kokku, et mõisad lähevad ühisomandisse, ent aastal 1872 ostis Alexander Ernst Magnus Wolff mõisad 302215 rubla eest teistelt pärijatelt välja.

Mõisa suurus

Bienenstammi andmetel oli mõisa suurus 1816. aastal kuus adramaad, sellele allus 228 mees- ja 251 naishinge. Maareformi ajal aastal 1920 kuulus mõisale 1276 hektarit maad.

Aastal 1627 oli Tūja mõisa suurus kokku 11 adramaad, sellest 5 adramaad oli haritavat maad. Aastal 1641 oli mõisal adramaid 2 ja 3/4. Aastal 1688 kuulus Tūja mõisale adramaid 4 ja 3/4, nagu ka aastal 1734. Aastal 1758 oli mõisa suurus 6 adramaad. Aastal 1823 oli selle suurus 6 ja 3/4 adramaad. Ka aastal 1832 oli mõisal 6 ja 3/4 adramaad maad, aastal 1881 oli adramaid 4 ja 6/80, lisaks allus mõisale 7 ja 51/80 adramaad mõisale kuuluvate talude valduses.

Karjamõisad

Aastal 1816 kuulus mõisale üks karjamõis: Krāgaskaln (Krageskalns). Mõisa hoonetekompleks (laut-küün, laut suletud tagahooviga ja mõisavalitseja maja) on muinsusmälestistena kohaliku kaitse all.

Mõisaansambel

Tūja mõisa hoonetekompleks (rehi-küün, moonakamaja ja eluhoone) on muinsusmälestistena kohaliku kaitse all.

Mõisa juures kasvab looduskaitsealune Tūja lehis.

Välislingid

• Krāgaskalni karjamõisa fotod