Ērmaņi mõis

Ērmaņi kihelkonna mõisad 1904. aasta kaardil. Väljavõte kaardilt "Wegekarte des Walkschen Kreises mit den Kirchspiels- und Gutsgrenzen" (1904). Mõisa valdused on kaardil tähistatud numbriga 31

Ērmaņi mõis (saksa keeles Knöringsfeld, varem Hermannshof, läti keeles Ērmaņu muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Valga kreisis Aluliina kihelkonnas. Praeguse haldusjaotuse järgi asub Lätis Alūksne piirkonnas Maliena vallas.

Ajalugu

Ērmaņi mõisat on esmamainitud XVII sajandil. Algselt oli tegu riigimõisaga. Pärast Põhjasõda sai mõisast Vorontsovide omand ja 1780. aastast Vietinghoffide valdus. Toona oli sisuliselt tegemist Aluliina mõisa kõrvalmõisaga. 1872. aastal (teistel andmetel 1874) ostsid mõisa Knorringid. Toona kasutati mõisa kohta ka rööpnime Knöringsfeld. 1903. aastal ostsid mõisa Delwigid, nende kätte jäi see kuni võõrandamiseni.

Mõisa suurus

Bienenstammi andmetel oli Aluliina mõisa ja selle kõrvalmõisade, sealhulgas ka Ērmaņi mõisa kogusuurus 1816. aastal 23 ja 5/8 adramaad, neile mõisatele allus 2011 mees- ja 2182 naishinge.

Agraarreformi ajal 1920. aastal kuulus Ērmaņi mõisale 314 hektarit maad.

Mõisaansambel

Ērmaņi mõisa peahoone 2018. aastal

Mõisa klassitsistlik peahoone valmis 1823. aastal, mil mõis kuulus Christoph Burchard von Vietinghof-Scheelile. Peahoone on puidust, fassaadi ehib sammastega portikus, mille kohal on väike tornike. Pärast võõrandamist kuulus hoone Alfrēds Prauliņšile, Nõukogude ajal hoone riigistati. Algul asus hoones meierei, hiljem rajati sinna aga korterid. Häärber on arhitektuurimälestisena riikliku kaitse all.

Mõisa juures kasvab looduskaitsealune Ērmaņi tamm.

Karjamõisad

1816. aastal allus mõisale üks karjamõis: Ponkull.

Kirjandus

• Sakk, Ivar. Läti mõisad. Reisijuht. Tallinn: EVG Print, 2006. Lk 104.

Välislingid

• Sissekanne Läti mõisate veebisaidil; fotod (läti keeles)